Laenulõks

2014. aastal hinnati kiirlaenudega hätta sattunud inimeste arvuks Eestis viiskümmend tuhat ning üldse kiirlaenu võtnuid arvati olevat kuni 130 kuni 180 tuhat. Hiljutisema, 2023. aastast pärineva hinnangu kohaselt on vähemalt ühe maksehäirega isikute arv langenud 83 tuhandeni. Eesti Panga statistika kohaselt on praeguseks vähenenud küll tarbimislaenude võlgnevuste osakaal, kuid võlgnevuste kogusumma on jätkuvalt edasi kasvanud.
“Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks laenuvõlglane
Paljud kindlasti imestavad, kus need poolsada tuhat ja enam laenulõksu sattunud inimest siis on. Aga paraku inimesed ei soostu avameelselt rääkima enda rahaasjadest, saati siis veel tekkinud võlgadest.
Laenukoorem on nagu jalutuskäik sohu – mida kaugemale rappa satud, seda keerulisem on sealt hiljem kuiva jalaga välja tulla. Korra juba võlgu jäädes on väga lihtne sattuda laenamise nõiaringi ehk laenulõksu. Ja see kõik saab enamasti alguse vaid headest kavatsustest.
Ilmselt ei plaani keegi kohe laenu võttes võlgu jääda. Enamik inimesi on ju sisimas heatahtlikud. Võlgadesse sattutakse aga pahatihti puuduliku planeerimise, valearvestuste või siis lihtsalt halbade juhuste kokkulangemise tõttu.
Laenulõksuks nimetatakse sellist laenamise nõiaringi, mil korra endale ülejõu käiva laenu võtnud inimene võtab üha suuremaid kohustusi selleks, et püüda oma vanu laene õigeks ajaks ära maksta. Ta ei julge tekkinud probleemi endalegi tunnistada, saati siis veel kellelegi teisele rääkida. Häda korral võetakse siis laenu kahjuks liiga tihti kiirustades, läbi kaalutlemata ja veel kallimate laenukuludega. Kuid laenusõltlasel on värskest laenusüstist abi vaid viivuks – kuni järgmise maksepäevani –, sest ka iga uus laen tuleb ju ühel päeval tagastada. Niiviisi sattutaksegi tohututesse võlgadesse, millest enam nii lihtsalt omal jõul välja pääseda ei olegi võimalik. Võlanõustamiseks võib pöörduda Eesti Võlanõustajate Liidu poole.
“Laenulõksu sattunul on uuest rahasüstist abi vaid viivuks – kuni järgmise maksepäevani
Seepärast tasub olla ettevaatlik. Ära laena liiga kergekäeliselt. Võimalusel hoidu sootuks SMS- ja teiste kiirlaenude kasutamisest. Kiirlaene pakutakse tihti lühiajaliselt n-ö tasuta ehk ilma intressi küsimata. Samas on ka selliste pakkumiste eesmärgiks tekitada harjumus laenata. Aga järgmiste kiirlaenude võtmise ja tagasimaksetega viivitamise kulud on laenajale enamasti väga kallid. Juba varem võetud liiga kallist laenukohustusest on mõistlik kiiresti vabaneda. Kui muud alternatiivid puuduvad, siis tasub otsida võimalikult soodsa krediidikulukuse määraga laenude refinantseerimist.