Millised on Eesti uued maksumäärad 2025. aastal?

2025. aastal toimuvad Eestis maksustamise osas olulised muudatused, mis mõjutavad nii üksikisikuid kui ka ettevõtteid. Maksumäärade muudatuste, uute maksusoodustuste ja dividendide maksustamise muudatustega on oluline olla kursis, et tagada nõuetele vastavus võimalikult optimaalse maksukoormusega.

Maksu- ja Tolliamet on teatanud mitmetest uuendustest, sealhulgas käibemaksumäära uuest tõusust, sotsiaalmaksukohustuste käsitluse muutmisest ning ettevõtluskonto maksumäära muudatustest. Lisaks kehtestatakse väikeettevõtetele uued kogu Euroopa Liitu hõlmavad maksueeskirjad, mis mõjutavad ettevõtete piiriülest tegutsemist.

Nende muudatuste mõistmine aitab nii inimestel kui ka ettevõtetel teha teadlikke finantsotsuseid. Olenemata sellest, kas oled tulumaksu maksev palgatöötaja, ettevõttena tulumaksusoodustust kasutav tööandja või VKE-skeemi kaaluv ettevõtja, nende uuenduste tundmine aitab Sul tõhusalt planeerida ja vältida ootamatuid maksukohustusi.

Sellest artiklist saad põhjaliku ülevaate Eesti uute maksumäärade, sotsiaalmaksukohustuse, ettevõtte tulumaksu muudatuste ja selle kohta, kuidas see kõik võib Sinu finantsplaneerimist mõjutada.

Ülevaade Maksu- ja Tolliametist

Maksu- ja Tolliamet (EMTA) on Eesti riigiasutus, mis vastutab maksude kogumise eest Eestis. Peale maksude kogumise on EMTA rolliks ka maksuseaduste ja -määruste täitmise tagamine.

Samuti jagab EMTA ka olulist teavet ja juhiseid maksumaksjatele, sealhulgas nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele nende maksukohustuste, aga ka õiguste kohta. Amet pakub tuge ja ressursse, et Eesti maksumaksjad saaksid oma kohustusi tõhusalt ja täpselt täita.

Maksud ja määrad 2025. aastal – maksumäärad üksikisikutele:

• Sotsiaalmaks: 33%.
• Üksikisiku tulumaks: 22%.
• Pensionikindlustus: 2%, 4% või 6%, olenevalt iseenda valikust.
• Töötuskindlustus: 1,6% (arvestatakse maha töötaja brutopalgast) ja 0,8% (maksab tööandja brutopalgalt).
• Miinimumpalk on 886 eurot kuus ja 5,31 eurot tunnis.
• Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise määr tõuseb 2025. aastal 820 euroni. Sellest tulenevalt peavad tööandjad maksma töölepingu alusel töötavate töötajate eest sotsiaalmaksu vähemalt 270,60 eurot kuus.
• Üldine maksuvaba tulu piirsumma jääb vahemikku 0–7848 eurot aastas (või 0–654 eurot kuus), olenevalt üksikisiku aastasest brutotulust.
• Vanaduspensionäride maksuvaba tulu on fikseeritud 9312 eurot aastas (ehk 776 eurot kuus) ja see ei sõltu üksikisiku aastasest brutotulust.

Need määrad kehtivad igale Eestis elavale füüsilisele isikule.

Ettevõtte tulumaksumäärad 2025. aastal – maksud ettevõtetele

Ettevõtete maksumäärad 2025. aastal

• Käibemaksu tavamäär kuni 30. juunini 2025 on 22%.
• Käibemaksu tavamäär alates 1. juulist 2025 on 24%.
• Majutusteenuste (nt AirBnB, Booking.com) sooduskäibemaksumäär 2025. aastal on 13%.
• Perioodiliste väljaannete (trükis ja digi) vähendatud käibemaksumäär tõuseb 9%-ni.
• Dividende maksustatakse 22/78 netosummalt ehk 22% brutosummalt (dividendimaksete kohta loe lähemalt altpoolt).

Miinimumpalk 2025. aastal

Miinimumpalk on 2025. aastal 886 eurot kuus ja 5,31 eurot tunnis.

Kõik tööandjad Eestis peavad maksma miinimumpalka. See tähendab, et kui töötajatel on täistööajaga tööleping, ei saa nende brutopalk olla väiksem kui 886 eurot kuus.

Miinimumpalk mõjutab ka teatud sotsiaaltoetuste suurust. Miinimumpalga tõusuga kallinevad reeglina ka lasteaiatasud jmt teenused.

Saad vaadata miinimumpalga maksuarvestust siit.

Minimaalne sotsiaalmaksukohustus

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise määr tõuseb 2025. aastal 820 euroni. Sellest tulenevalt tekib tööandjal kohustus tasuda töölepinguga töötajatele sotsiaalmaksu vähemalt 270,60 eurot kuus.

See kohustus kehtib ka siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema brutopalk on alla 820 euro kuus, eeldusel, et see töö on tema peamine või ainus töökoht.

Sotsiaalmaksu tasumine alates 270,60 € kuus on enamikul juhtudel kehtiva ravikindlustuse kohustuslik tingimus.

Lisateavet saad lugeda sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kohta siit.

Isikliku tulu maksustamine

Maksuvaba tulu piirmäär jääb muutumatuks.

2025. aastal jääb maksuvaba tulu piirmäär vahemikku 0–7848 eurot aastas (või 0–654 eurot kuus), olenevalt üksikisiku aastasest brutotulust. See kehtib kõigile isikutele, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka.

Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel on maksuvaba tulu piirmäär erinev. See on fikseeritud summa 9312 eurot aastas (ehk 776 eurot kuus) ja see ei sõltu üksikisiku aastasest brutosissetulekust.

Tulumaks on kohustuslik rahaline tasu, mis kehtestatakse üksikisikute sissetulekutelt, sealhulgas palkadelt, pensionidelt ja investeeringutuludelt. Praegune üksikisiku tulumaksusüsteem eeldab, et igal üksikisik:

• Omab selget arusaama oma aasta- ja igakuisest sissetulekust.
• Mõistab, mida loetakse seaduse järgi aastasissetuleku hulka.
• Oskab iseseisvalt välja arvutada ja teatab tööandjale sobiva summa maksuvaba tulu taotlemiseks.

Individuaalne sissetulek arvutatakse nende erinevatest allikatest kogutud sissetulekute, sealhulgas palga, üüritulu ja investeeringutulu alusel, koos seadusest tulenevate mahaarvamiste ja eranditega.

Soovitame ettevõtjatele ja nende töötajatel deklareerida maksuvaba tulu piirmäär 0 €, kui majanduslik olukord seda võimaldab. Sellisel juhul möödunud aastal enammakstud tulumaks tagastatakse tuludeklaratsiooni esitamisel.

Selline lähenemine aitab vältida ebameeldivaid olukordi, kus aastatulu ebaõige arvestuse tõttu tuleb lühikese aja jooksul tasuda Maksu- ja Tolliametile täiendav tulumaks. Tulumaksu rakendatakse erinevatele tululiikidele, tagades kogu maksustatava tulu nõuetekohase raamatupidamisarvestuse ja kajastamise.

Maksuvaba tulu

Põhivabastus 2025. aastal

NB! “Maksuküür” jääb kehtima ka 2025. aastal.

• Isik on tööealine: Tulumaksuvaba on kuni 7848 € aastas (kuni 654 € kuus). Tulumaksuvabastus väheneb aastasissetuleku kasvades. Loe lähemalt rubriigist “Tulumaksuvaba summa arvutamine”.

• Kui isik on pensioniealine, on 2025. aastal tulumaksuvaba kuni 9312 eurot aastas (ehk 776 eurot kuus). See fikseeritud summa ei sõltu inimese tegelikust aasta sissetulekust.

Ettevõtte tulumaksusoodustused 2025. aastal

1. aastal toimuvad ettevõtte tulumaksusoodustustes olulised muudatused.

Ettevõtte tulumaksusoodustuse piirmäärad 2025. aastal

• Välislähetuse päevaraha on 75€ (esimesed 15 päeva) ja 40€ (järgmised päevad).
• Kulud klientide ja äripartnerite majutamiseks: 50€ kuus + 2% brutopalga fondist.
• Reklaamikaubad ja -teenused: 21€ (ilma käibemaksuta).
• Töötaja majutuskulud: 500€ kuus Tallinnas ja Tartus; Teistes linnades 250€ kuus.
• Isikliku sõiduki ettevõtluse otstarbel kasutamise hüvitis: 0,50€ kilomeetri kohta, maksimaalselt 550€ kuus.
• Töötajate tervisega seotud kulud: 400€ aastas koos laiendatud teenuste loeteluga (nt massaažid ja meditsiinitöötajate või diplomeeritud eriarstide teenused).

NB! Nende maksusoodustuste kasutamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused ja sisemised dokumendid.

Dividendide maksustamine

Juhime tähelepanu, et alates 2025. aastast muutub dividendide maksustamise süsteem. Jaotatud dividendide maksumäär on 22/78 netosummalt ehk 22% brutosummalt. See tähendab, et jaotatud dividendide maks tõuseb.

Dividendide vähendatud maksumäär (14/86) kaotatakse; kõik dividendid maksustatakse nüüd ühtse määraga 22/78. Varem 14/86 määraga maksustatud dividendide puhul, kus 7% kinnipeetavat tulumaksu ei rakendatud, kantakse 7% kinnipidamise kohustus edasi järgmistele perioodidele.

Dividendide jaotamise kohustuslikud tingimused:

• Osaühingu (OÜ) puhul tuleb osakapital sisse maksta ja kajastada nii äriregistris kui ka vormil TSD.
• Juhatus peab koostama ja kinnitama äriühingu majandusaasta aruande.
• Majandusaasta peab lõppema kasumiga ning dividendide jaotamine ei tohi kahjustada ettevõtte finantsseisundit ega maksevõimet.
• Pärast dividendide jaotamist ei tohi ettevõtte omakapital langeda alla nõutud miinimumi.
• Aktsionäride otsus dividendide jaotamiseks peab olema paigas.

Täpsemalt saab dividendide maksustamise kohta lugeda siit.

Püsiva tegevuskoha maksustamine

Püsiv tegevuskoht on kindel tegevuskoht, mille kaudu mitteresident tegutseb Eestis. See võib hõlmata filiaale, kontoreid, tehaseid või muid kindlaid asukohti, kus äritegevust teostatakse.

Eestis maksustatakse püsiva tegevuskoha kasumilt tulumaksu, olenemata sellest, kas see jaotatakse või jäetakse alles. Püsiva tegevuskoha maksustamispõhimõtteid on ühtlustatud residendist juriidiliste isikutega, tagades ühtsed maksukohustused kõigile riigis tegutsevatele ettevõtjatele.

Haigushüvitise maksmise kord 2025. aastal

Kehtestatud haigushüvitise maksmise korra kohaselt on tööandjal kohustus maksta haigushüvitist alates 4. kuni 8. haiguspäevani 70% töötaja keskmisest töötasust. Haigekassa maksab hüvitist alates haigestumise või vigastuse 9. päevast.

Alates 2025. aastast on tööandjatele laienenud võimalus (mitte kohustus) maksta või täiendada haiguslehe hüvitist alates haigestumise 1. kalendripäevast kuni haiguslehe lõpuni määras kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Alates 2025. aastast julgustatakse tööandjaid hüvitama töötajatele nende keskmise palga ja töövõimetushüvitise vahet, saades samas selliste maksete puhul veidi kasu soodsamast maksusoodustusest.

Oluline on märkida, et sellelt väljamakselt töötajale peetakse kinni ainult tulumaks 22%. Nendele maksetele ei laiene sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispensioni makse. Haigushüvitis tuleb deklareerida vormil TSD maksekoodi “24” all. Keskmist töötasu ületav osa väljamaksest maksustatakse tavapalgana ja see tuleb deklareerida eraldi real maksekoodide 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23 all, olenevalt väljamakse liigist. See kord kehtib ka juhatuse liikmetele. Selle kohustuslik tingimus on haiguslehe olemasolu.

Ülevaade valitud riigilõivudest 2025. aastal

Riigilõivud ettevõtte asutamise eest 2025. aastal:

• Aktsiaselts (AS) – 250€ (2024: 200€)
• Osaühing (OÜ) – 350€ (2024: 200€, e-äriregistris kiirmenetluse korras 265€)
• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – 50€ (2024: 20€)

Riigilõivud B-kaardi muutmise eest 2025. aastal:

• Aktsiaselts (AS) – 75€ (2024: 25€)
• Osaühing (OÜ) – 75€ (2024: 25€)
• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – 50€ (2024: 10€)

1. aastal registrist kustutatud äriühingu ennistamise riigilõiv:

• 500€

Ettemaksed ja tagasimaksed

Maksumaksjad, kelle maksustatav tulu ületab teatud piirmäära, peavad tegema tulumaksu avansilisi makseid. Neid makseid tehakse kord kvartalis, mis aitab maksukoormust aasta peale hajutada. Maksumaksja peab maksuaasta lõpus esitama maksudeklaratsiooni ja tasuma ülejäänud tasumisele kuuluva maksu. Kui maksumaksjad maksavad oma maksukohustust enam, on neil õigus saada raha tagasi. Tagastusprotsess algatatakse pärast maksumaksja deklaratsiooni esitamist ning Maksu- ja Tolliamet kontrollib maksukohustust. See süsteem tagab, et maksumaksjad maksavad ainult selle maksusumma, mille nad võlgnevad, ja ülejääk tagastatakse neile.

Tuludeklaratsiooni esitamine

Tuludeklaratsioonid tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile maksuaasta lõpuks. Need deklaratsioonid peaksid sisaldama põhjalikku teavet maksumaksja sissetulekute, mahaarvamiste ja üldise maksukohustuse kohta. Trahvide vältimiseks tuleb tasuda maksude puudujääk maksuaasta lõpuks. Samuti võib Maksu- ja Tolliamet nõuda maksudeklaratsiooni tõendamiseks täiendavaid andmeid või dokumente. See nõue aitab säilitada maksusüsteemi terviklikkust ja tagab, et kõik maksumaksjad täidavad oma kohustusi õigeaegselt.

Ettevõtluskonto 2025. aastal

NB! Ettevõtluskonto on ettevõtluse maksuskeem, mis on mõeldud väikese kuni 40 000€ aastakäibega ettevõtjatele.

Ettevõtluskontot saab avada ainult LHV pangas.

LHV Panka loodud ettevõtluskontole maksete tegemisel peetakse osa maksudest kinni ja kantakse üle Maksu- ja Tolliametile. Seda kontot kasutavad ettevõtjad ei pea esitama aruandeid ega pidama raamatupidamisdokumente. Kulusid aga maha arvata ei saa ning kõik kontole kantud tulud kuuluvad maksustamisele.

See ettevõtlusvorm sobib ideaalselt üksikisikutele teenuste osutamiseks (nt lapsehoidja, juhendaja, personaaltreener) või omavalmistatud kaupade müümiseks, eeldusel, et tootmis- ja teeninduskulud on minimaalsed.

Alates 2025. aastast muutub maksumäär.

Kõigile tuludele kuni 40 000€ aastas hakkab kehtima ühtne maksumäär 20%.

Kui ettevõtluskonto omanik on kantud II samba pensionifondi, arvestatakse kõikidelt kontole laekuvatelt maksetelt maha täiendav pensionifondi sissemakse (2%, 4% või 6%). Oluline on märkida, et kui kontoomanikul ei ole muud tööd, tuleb riikliku ravikindlustuse saamiseks 2025. aastal kontole kanda vähemalt 2255 eurot.

Andmed ettevõtja kontonumbri, kontoomaniku nime ja isikukoodi kohta muutuvad avalikeks ning on kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Kui juriidiline isik tasub teenuste eest ettevõtluskontole, peab ta selle makse deklareerima vormi TSD lisas 6 koodiga 6080. Juriidilise isiku maksumäär on 22/78 teenuse eest tasutud summalt.

Väikeettevõtete erikord

Uued maksueeskirjad Euroopa Liidus alates 2025. aastast

Alates 2025. aastast võtab Euroopa Liit kasutusele uue maksustamisraamistiku nimega SME Scheme (Special Scheme for Small Enterprises). See skeem on loodud selleks, et lihtsustada käibemaksukohustusi väikese käibega ettevõtete jaoks, näiteks need, kes tegelevad piiratud internetimüügiga ELi riikides või rendivad kinnisvara teises EL-i liikmesriigis.

VKE-skeemi kohaselt määratletakse väikeettevõtjat kui üksikisikut või üksust:

• mille kogukäive kõigis ELi riikides kokku ei ületa jooksval ja eelneval kalendriaastal 100 000€ ja
• mis ei ületa üheski riigis käibemaksukohustuslase piirmäära (nt Eestis on see piirmäär 40 000 eurot).

VKE-skeemi jaoks vajalikud toimingud:

1. Esita taotlus Maksu- ja Tolliametile. Eraldi taotlus tuleb esitada iga ELi riigi kohta, kus ettevõte tegutseb.
2. Oota otsust: taotluste läbivaatamine võtab aega kuni 35 tööpäeva.
3. Hangi registreerimisnumber (EX-number) 
4. Tegutse mittemaksukohustuslasena riikides, kus on VKEde erikorra alusel lubatud.
5. Pea tehingute arvestust riikide kaupa.
6. Esita kvartaliaruandeid.

VKE erikord on vabatahtlik ja selle eesmärk on lihtsustada arvestuse pidamist ja vähendada väikese käibega ettevõtjate halduskulusid. Lisaks võimaldab see ettevõtetel vältida käibemaksukohustuslaseks registreerimist teistes ELi riikides.

Meeldetuletuseks – registreerimiskohustus tekib näiteks siis, kui ettevõtjal on ladu mõnes teises EL riigis või ta müüb kaupa mõnes teises liikmesriigis asuvast Amazoni laost.

Sa ei pea kogu seda teavet pähe õppima.

Kui vajad lisateavet, soovitame Sul oma finantsvajaduste arutamiseks ühendust võtta maksunõustajaga.