Abikaasade omandiõigused Eestis ja milline abieluvararežiim valida

Kui pulmapäev on kindlaks määratud, peavad tulevased abikaasad lisaks peopaiga, toitlustuse ja bändi valikule otsustama, milline abieluvararežiim nende abielule kehtima hakkab.

Valik tuleb teha abielutaotluse täitmisel. Milline režiim valida ja kuidas on pere kodu erinevates valikutes kaitstud?

Enne abiellumist saavad tulevased abikaasad valida oma olukorrale kõige sobivama varalise režiimi. Abielutaotluse esitamisel saate valida endale kõige sobivama variandi.

Eesti õiguse kohaselt on monogaamia nõude kohaselt lubatud ainult üks abikaasa korraga. Kui mõlemad tulevased abikaasad on varem olnud abielus, peavad nad esitama dokumendid, näiteks lahutustunnistuse või surmatunnistuse, mis tõendavad, et eelmine abielu on seaduslikult lõppenud.

Välisriigi kodanikud peavad abielu sõlmimiseks Eestis omama kehtivat elamisluba. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, järgib ta abielu, lahutuse ja dokumentide tunnustamise osas kõiki ELi määrusi. Pärast abielu sõlmimist väljastatakse abielutunnistus, mis on abielu ametlik tõend.

• Ühisvara seob abikaasasid rahaliselt väga tugevalt.
• vara kasvu tasaarvestamine annab abikaasadele suurema varalise sõltumatuse, tagades samal ajal rahaliselt nõrgemale abikaasale teatud kindlustunde;
• vara lahusus tähendab, et abikaasad on vara osas täiesti sõltumatud.

Lepinguline abielu hõlmab abielu vormistamist juriidilise lepinguga, mis võib nõuda notariaalset kinnitamist ja konkreetseid dokumente.

Neljas võimalus varalise suhtestiku kindlaksmääramiseks on abieluvaralepingu sõlmimine (vt allpool).

Kui abikaasad ei vali abielu sõlmimisel varalist režiimi, kohaldatakse vaikimisi ühisvara režiimi alates abielu sõlmimise kuupäevast. Abikaasad võivad abielu ajal muuta abieluvaralist režiimi notariaalselt kinnitatud abieluvaralise lepingu abil.

Millised on abikaasade varalised õigused Eestis?

Abielu raames kehtivad varalised õigused on Eesti perekonnaõiguse nurgakivi, mis kujundab vara omandiõiguse, haldamise ja abikaasade vahelise jagamise.

Perekonnaseadus sätestab nende õiguste õigusliku raamistiku, tagades selguse ja õigluse nii isikliku vara kui ka abielu ajal omandatud vara käsitlemisel. Eestis liigitatakse abikaasade vara üldjuhul kas ühisvaraks või eraldi varaks.

Ühisvara on abielu ajal kummagi abikaasa poolt omandatud vara, näiteks kinnisvara, säästud või väärtuslikud esemed, mida loetakse mõlema abikaasa ühisomandiks. See tähendab, et mõlemal partneril on võrdsed õigused ja kohustused seoses nende varadega, sõltumata sellest, kelle nimi on kirjas omandiõiguse tunnistusel või kontol.

Teisalt hõlmab eraldi vara vara, mis kuulus ühele abikaasale enne abielu sõlmimist, samuti vara, mis on omandatud individuaalselt pärimise, kingituse või muude konkreetsete vahendite kaudu abielu ajal. Eraldi vara jääb selle omaniku ainukontrolli alla ja seda ei jagata abielulahutuse korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Ühisvara ja eraldi vara vahelise erinevuse mõistmine on oluline finantsküsimuste haldamiseks ja abikaasade huvide kaitsmiseks kogu abielu vältel.

Ühisvara, vara kasvu tasaarvestamine ja vara eraldatus

Ühisvara

Kui tulevased abikaasad ei vali abielu taotluses varalist režiimi ega sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse vaikimisi ühisvara režiimi. Ühisvara korral kuuluvad abielu ajal omandatud varad abikaasade ühisomandisse.

Abielu ajal omandatud vara loetakse abieluvaraks ja lahutuse korral jagatakse see võrdselt. Abielu lõppemisel jagatakse ühisvara pärimisõiguse või kohtuotsuse alusel.

Kui üks abikaasa soovib teha abieluvaraga seotud tehingut, peab ta saama teise abikaasa nõusoleku.

Vara kasvu tasaarvestamine

Vara kasvu tasaarvestamine tähendab, et abielu ajal omandatud vara on kummagi poole ainuomand.

Vara kuulub sellele abikaasale, kelle nimel see omandati. Kummagi abikaasa vara jääb tema omaks ning enne abielu omandatud või päranduse või kingitusena saadud kinnisvara loetakse abikaasa eraldi varaks ja seda ei jagata.

Erandina on perekonna elukohana kasutatava eluruumi tehingute tegemiseks vaja selle omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.

Vara eraldatus

Kõige iseseisvam varalise suhted režiim on vara eraldatus, mille puhul vara kuulub sellele abikaasale, kelle nimel see on ja kes selle abielu ajal omandas. Abikaasa eraldi vara hõlmab enne abielu omandatud vara ja individuaalselt omandatud põhivara.

Enne abielu omandatud vara jääb abikaasa eraldi varaks.

Abieluvaraleping

Enne abielu sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielulepingu sõlmimise kuupäeval.

Notari poolt kinnitatud abieluvaraleping võib olla sõlmitud enne abielu või abielu ajal. Selline leping kehtestab õigusliku suhte tulevaste abikaasade või seaduslike abikaasade vahel, sõltuvalt sellest, kas see on sõlmitud enne või pärast abielu. Samuti kirjeldab see valitud varalise režiimi kohaldamisest tulenevaid kohustusi.

Poolte ühisel kokkuleppel võib abieluvaralepingu muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu, kuid selleks on vaja mõlema poole nõusolekut ja ühe poole ühepoolne otsus ei ole piisav.

Abikaasa taotlusel kantakse abieluvaraleping abieluvararegistrisse.

Abieluvaraleping määrab kindlaks, milline vara jääb eraldi varaks ja milline loetakse ühisvaraks, ning kuidas seda ühisvara kasutatakse ja vajaduse korral jagatakse. Abieluvaraleping kehtib nii tulevaste abikaasade (enne abielu) kui ka seaduslike abikaasade (pärast abielu) suhtes.

Abieluvaralepinguga ei tohi abikaasale või lahutatud abikaasale keelata õigust saada ülalpidamist ega loobuda õigusest jagada abikaasade ühisvara abielu lõppemisel.

Teatavad kingitused või finantstehingud võivad siiski olla õigustatud moraalse kohustuse täitmisena või etiketi järgimisena, ning selliseid erandeid võib tunnustada konkreetsetes õiguslikes olukordades.

Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varalise suhtesüsteemi lõpetamisel kohtus.

Õigusvõime ja lahutus

Eesti perekonnaõiguse kontekstis mängib iga abikaasa aktiivne õigusvõime olulist rolli abieluvarade haldamises ja perekonna kohustuste täitmises, sealhulgas iga abikaasa kohustustes oma perekonna suhtes.

Aktiivne õigusvõime

Aktiivne õigusvõime tähendab isiku võimet iseseisvalt sõlmida õigustehinguid ja võtta vastutust oma vara või tema vara ja muude perekonnaasjade eest. Kui ühe abikaasa aktiivne õigusvõime on vanuse, tervise või kohtuotsuse tõttu piiratud, võib teiselt abikaasalt nõuda ühise vara või tema vara haldamist tema nimel, tegutsedes alati perekonna parimates huvides.

Sellistel juhtudel võib rahalist toetust anda riik või määrata kohus, eriti hooldusõiguse või piiratud õigusvõimega seotud küsimustes, ning hooldusõiguse või eestkostja otsuste tegemisse võib kaasata kolmanda isiku.

Õiguslik lahutus

Õiguslik lahutus ei ole sama mis abielulahutus, kuid võib oluliselt mõjutada abikaasade varalisi suhteid. Õiguslikult lahutatud abikaasadel on varaliste ja perekonna eluaseme suhtes konkreetsed õigused ja kohustused, sealhulgas ühiste varade haldamine ja ülalpidamiskohustused. Perekonna eluaseme, kus perekond regulaarselt elab, kaitseb perekonnaõigus, ja õiguslikud otsused võivad mõjutada selle kasutamist lahutuse ajal.

Õigusliku lahuselu ajal võivad abikaasad elada eraldi ja hallata oma vara iseseisvalt, kuid abielu ise ei ole lõppenud.

Sellistel juhtudel võib ühise vara või oma vara haldamist kohandada kohtuotsusega, et kaitsta mõlema poole ja asjaomaste laste huve. Kohus võib ka otsustada, kuidas lahuselu ajal omandatud vara klassifitseeritakse – kas ühisvaraks või ühe abikaasa eraldi varaks.

Kui lahutusega on seotud lapsed, määrab kohus laste hooldusõiguse, mida abieluvaralepingutega eelnevalt kindlaks määrata ei saa. Kohus vastutab laste hooldusõiguse ja külastamisõiguse kindlaksmääramise eest, lähtudes lapse parimatest huvidest.

Piiratud teovõime

Kui abikaasa on tunnistatud piiratud teovõimeliseks, võib teine abikaasa vajada kohtu luba teatud abieluvaraga seotud tehingute tegemiseks, eriti kui tegemist on kinnisvara või perekonna koduga.

See tagab piiratud teovõimega abikaasa huvide ja perekonna rahalise kindlustatuse kaitse. Sellistel juhtudel võib kohus määrata regulaarselt makstavaid summasid, et tagada abikaasa või laste rahaline toetus.

Kõikidel juhtudel juhindutakse vara jagamisel ja haldamisel abielu sõlmimisel valitud varalistest suhetest – kas ühisvara, vara kasvu tasaarvestamine või lahusvara –, kui abieluvaralepingus või kohtuotsuses ei ole sätestatud teisiti. Mõlemad abikaasad ja lapsed on kohtumenetluses võrdses seisundis ja neil on õigus ülalpidamisele.

Õiguslik lahutus või õigusvõime muutused ei muuda automaatselt varalist režiimi. Siiski võivad need nõuda täiendavaid õiguslikke meetmeid, et selgitada iga abikaasa õigusi ja kohustusi seoses abieluvaraga, abikaasa ülalpidamisega ja perekonna heaoluga. Iga abikaasa peab andma oma panuse vastavalt oma võimetele ja tegutsema oma vastutusalas.

Konkreetsed õiguslikud nõuded või kohustused võivad olla piiratud või keelatud, sõltuvalt tema käitumisest abielu või lahutuse ajal.

Varalised vaidlused

Varalised erimeelsused võivad tekkida abielu mis tahes etapis, kuid need on kõige levinumad abielulahutuse või seadusliku lahuselu protsessi ajal. Kui abikaasad ei suuda kokku leppida abieluvarade jagamises, sätestab perekonnaseadus selged reeglid protsessi juhtimiseks.

Tavaliselt jagatakse ühine vara abikaasade vahel võrdselt, kui abieluvaralepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui üks abikaasa leiab, et teine on varjanud, raisanud või ebaõiglaselt haldanud vara, võib sellest tuleneda õiguslik vaidlus.

Sellisel juhul võib kohtule esitatakse taotlus vaidluse lahendamiseks ja õiglase tulemuse tagamiseks.

Kohus võtab arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas abielu kestust, kummagi abikaasa panust vara omandamisse ja hooldamisse ning mõlema poole rahalisi vajadusi pärast lahutust.

Eesmärk on saavutada abieluvarade õiglane jagamine, võttes arvesse iga perekonna eripäraseid asjaolusid.

Kui abieluvaraleping on olemas, järgib kohus selle tingimusi, välja arvatud juhul, kui need osutuvad ebaõiglasteks või ühe abikaasa huvidega vastuolus olevateks. Lõppkokkuvõttes on õigusliku protsessi eesmärk kaitsta mõlema poole õigusi ja tagada, et ühine vara jagatakse õiglaselt ja mõistlikult.

Kahjuks võivad abielud lõppeda lahutusega

On loomulik, et kõik abielluvad lootusega, et abielu kestab igavesti, ja see ei saagi olla teisiti.

Siiski tuleb meeles pidada, et abieluvaraleping kehtib mitte ainult lahutuse ja vara jagamise puhul, vaid ka poolte majanduslike ja varaliste suhete reguleerimisel abielu ajal.

Lahutuse korral peab kohus, notar või perekonnaseisuamet lahutuse andma, järgides vajalikke õiguslikke menetlusi. Abikaasa surma korral pärandub vara tavaliselt ellujäänud abikaasale, kes võib võtta endale ka teatavad õiguslikud kohustused ja vastutuse.

On palju erinevaid paare ja elustiile, seega võib igaüks valida endale sobiva varaõigusliku suhte. Samasooliste abielu on Eestis seaduslikult tunnustatud, mis peegeldab paaride mitmekesisust ja arenevat õiguslikku keskkonda.

Kui abieluvaralise vara valiku küsimuse tõstatamine on endiselt usaldamatuse märk, siis on ebatõenäoline, et see suhtumine kunagi muutub.