Kuidas mõjutab investeeringuid inflatsioon?

Inflatsioon on investorite seas jätkuvalt kuum teema ja pole raske ette kujutada, miks. See võib olla võimas jõud, mis mõjutab meie igapäevaelu ja majanduskasvu, aga ka investeeringuid.

Kuidas siis inflatsioon toimib ja miks see mõjutab investeeringuid?

Mis on inflatsioon?

Inflatsiooni mõõdetakse protsentides ja see on määr, millega kaupade ja teenuste hind tõuseb. Seega, kui inflatsioon on 5%, tähendab see, et kaubad ja teenused maksavad täna 5% rohkem kui aasta tagasi. Kui inflatsioon tõuseb, väheneb Sinu raha ostujõud, mis tähendab, et te saad sama raha eest osta vähem.

Eestis mõõdetakse inflatsiooni tarbijahinnaindeksi (THI) alusel, mida avaldab Statistikaamet. Tarbijahinnaindeks kajastab Eesti elanike tarbimiskäitumist, samas kui ühtlustatud indeks võtab arvesse ka turiste ja on võrreldav rahvusvahelise ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (THHI).

Tarbijahinnaindeksi arvutamisel mõõdetakse kaupade ja teenuste ostukorvi ning võrreldakse selle hinda sama ostukorvi aastataguse hinnaga. Kui inflatsiooni mõju kasvab ja hinnad tõusevad, saad Sa oma raha eest vähem tarbida, sellest jagub lühemaks ajaks.

Intressimäära muutmises osaleb ka Eesti Pank, kes teeb rahapoliitilisi otsuseid koos teiste euroala keskpankadega, kuid peab arvestama euroala kui terviku olukorda. Eesti Pank nõustab regulaarselt ka vabariigi valitsust olulistes majanduspoliitilistes küsimustes. Eelkõige aitab keskpank hinnata ja kirjeldada erinevate poliitiliste valikute mõju majandusele.

Kuidas mõjutab pankade rahanduspoliitika inflatsiooni?

Euroopa Keskpanga rahapoliitiline eesmärk on hoida euroala keskmine tarbijahindade kasv 2% lähedal, kasutades selleks intressimäärasid. Kui mõne riigi majandusolukord ja sellest tulenevalt ka inflatsioonimäär kaldub keskmisest kõrvale, saab seda erinevust tasandada riikliku majanduspoliitika, eelkõige fiskaal- või eelarvepoliitika abil.

Valitsused saavad hästi suunatud eelarvepoliitikaga tasandada järske muutusi majanduses, toetades majandust rasketel aegadel täiendavate kulutuste tegemisega ja kulutades vähem või kogudes reserve, kui majandus kasvab kiiresti. Valitsus mõjutab riigi majandustegevust selle kaudu, kui palju ta raha majandusest maksude abil välja võtab. Teisest küljest paneb ta seda tagasi majandusse riigieelarve kulutuste kaudu nt riigiteenistujate palkadele, teedeehitusele või muudele kuludele.

Kui valitsus kulutab rohkem raha, kui ta maksudest ja muudest tuluallikatest saab, tekib eelarvepuudujääk ning majandusse voolav lisaraha suurendab nõudlust ja tõstab hindu.

See, kuidas majandusse süstitud raha mõjutab inflatsiooni, sõltub majanduse olukorrast sel ajahetkel. Eelarve puudujäägis (miinuses) hoidmine majanduse elavdamiseks majanduslanguse ajal ei pruugi põhjustada hindade tõusu, sest ilma selle majanduse toetusmeetmeta jääks osa riigi tootmisvõimsusest lihtsalt seisma.

Kui majandusel läheb hästi ja erasektor töötab täisvõimsusel, võib täiendava raha kulutamine riigieelarve kaudu avaldada inflatsioonilist mõju. See on tingitud sellest, et tootmismahud ei pruugi suuta suurenenud nõudlusega sammu pidada, kui olemasolev tootmisvõimsus on juba täielikult tootmiseks rakendatud. Tulemuseks on see, et müügile ei jõua piisavalt kaupu, et rahuldada nende ostunõudlust, mistõttu hinnad tõusevad.

Kes saab inflatsiooni kontrollida ja kuidas hindu mõjutada?

Euroopa Keskpank saab rahapoliitikaga juhtida inflatsiooni euroalal intressimäärade ja majanduses ringluses oleva raha hulga kaudu.

Eesti valitsus saab inflatsiooni ohjeldada riigieelarvete kaudu, kulutades vähem ja kogudes reserve, kui majandus kasvab kiiresti, ja tehes vastupidist, kui majandus kidub.

Kuidas mõjutab inflatsioon investeeringuid?

Kui Sa investeerid fondidesse, võib inflatsioon kahjustada Su investeeringute väärtust. Inflatsioonimäär võib oluliselt mõjutada investeeringute tegelikku tootlust, kuid kogu mõju ei pruugi olla ainult negatiivne.

Fond, mis investeerib fikseeritud tuluga investeeringutesse, näiteks võlakirjadesse, võib olla inflatsiooni mõju suhtes eriti haavatav.

Kui inflatsioon on kõrge, on fikseeritud maksed, mida investorid saavad tulevikus võlakirjadest (nn kupongid), reaalselt vähem väärt. Kui võlakirja aastane intressimäär on inflatsioonist madalam, on võlakirja tegelik tootlus negatiivne.

Investorid võivad võlakirjadest kõrvale hoida ka siis, kui pangad tõstavad inflatsiooni piiramiseks intressimäärasid. Kui intressimäärad tõusevad, kasvab uute võlakirjade tootlus. See muudab olemasolevad madalama tootlusega võlakirjad investoritele vähem atraktiivseks, vähendades nende väärtust.

Kuid ärge kaotage lootust!

Inflatsioon võib mõjutada investeeringuid ka positiivselt. Hoolimata kõrgematest kuludest suudavad mõned ettevõtted inflatsiooni paremini hallata kui teised. Kui hinnad tõusevad, võib mõne ettevõtte kasum suureneda, mis peaks parandama nende aktsia hinda. See tähendab, et mõned aktsiatesse investeerivad fondid võivad inflatsioonist kasu lõigata. Arvestades aega, võib aktsiatesse investeerimine olla üks võimalus inflatsiooni mõju maandamiseks.

Kui kogu see jutt võlakirjadest ja aktsiatest ajab Sind segadusse, aitab meie investeerimisalaste mõistete kiirkursus.

12 investeerimisstrateegiat inflatsiooniriski juhtimiseks

Inflatsiooniriski juhtimine on Su investeeringute väärtuse kaitsmiseks aja jooksul ülioluline. Siin on mõned investeerimisstrateegiad, mida tuleks kaaluda:

1. Mõista oma investeeringuid: Kui Sulle meeldib investeerida ja siis unustada, pole suurt probleemi. Oma portfelli mõistmine ei tähenda, et pead süvenema üksikasjadesse, kui Sa seda ei soovi. Ei võta kaua aega, et vaadata, millesse Sa investeerid. See võib aidata mõista, miks Su investeeringud teevad inflatsioonile reageerides seda, mida nad teevad. Oma investeeringute mõistmine tähendab ka majanduspoliitika tundmist, mis võib mõjutada inflatsiooni ja ka Sinu portfelli.
2. Mitmekesista oma portfelli: Mitmekülgne investeerimisportfell aitab juhtida inflatsiooniriski. Hajutades oma investeeringuid eri varaklassidesse, saad vähendada inflatsiooni mõju oma üldisele portfellile. Kui Sa pole kindel, kuidas oma portfelli mitmekesistada, võid proovida ka nn sotsiaalset kauplemist.
3. Investeeri inflatsioonikindlatesse varadesse: Teatud varad kipuvad inflatsiooniperioodidel hästi toimima. Väärismetallid, nagu kuld ja hõbe, ning kinnisvara säilitavad sageli oma väärtuse või isegi kallinevad, kui inflatsioon kasvab. Need võivad olla väärtuslikud lisandused Sinu investeerimisportfelli.
4. Kaalu inflatsiooniga indekseeritud võlakirju: Inflatsiooniga indekseeritud võlakirjad, näiteks riigivõlakirjad (TIPS), on mõeldud inflatsiooni vastu kaitsmiseks. Need võlakirjad kohandavad oma põhiväärtust vastavalt tarbijahinnaindeksi (CPI) muutustele, tagades, et Su investeeringud hoiavad sammu hinnatõusuga.
5. Keskendu tugeva hinnakujundusega ettevõtetele: Esmatarbekaupade sektori ettevõtetel on sageli tugev hinnakujundusvõime, mis tähendab, et nad kannavad kasvanud kulud tarbijatele üle, ilma et nõudlus nende toodete järele oluliselt väheneks. Sellistesse ettevõtetesse investeerimine võib aidata paremini kaitsta investeerimisportfelli inflatsiooni eest.
6. Hoia portfell hästi hajutatuna: Aktsiate, võlakirjade ja alternatiivsete investeeringute kombinatsioon aitab maandada inflatsiooniriski. Mitmekülgne hajutamine eri investeerimistüüpide, geograafiliste piirkondade ja sektorite vahel võib veelgi vähendada inflatsiooni mõju Sinu investeeringutele. See võib aidata säilitada külma närvi ka muutlike turuolude korral.
7. Regulaarne portfelli tasakaalustamine: Portfelli korrapärane tasakaalustamine tagab, et Sul hoida investeeringuid kooskõlas oma inflatsiooni maandamise eesmärkidega. See hõlmab varade jaotuse kohandamist, et säilitada soovitud riski ja tootluse tase.
8. Tutvu arenevate turgudega: Investeerimine arenevatele turgudele võib kaitsta arenenud turgude inflatsiooni eest. Nendel turgudel on sageli kõrgem inflatsioonimäär, mis võib kaasa tuua suurema investeerimistulu.
9. Investeeri toorainetesse: Sellised toorained nagu nafta ja gaas võivad pakkuda kaitset inflatsiooni vastu. Kui nende oluliste kaupade hinnad tõusevad, võib suureneda ka nendesse kaupadesse tehtud investeeringute väärtus.
10. Kasuta inflatsioonivahetustehinguid ja tuletisinstrumente: Inflatsioonivahetused (inflation swaps) ja muud tuletisinstrumendid (derivatiivid) võimaldavad kaitsta inflatsiooniriski eest. Need finantsinstrumendid võimaldavad vahetada fikseeritud maksed koos inflatsiooniga kasvavate maksete vastu ja kaitsta end hinnatõusu eest.
11. Omanda pikaajaline vaade: Pikaajaline investeerimisperspektiiv aitab paremini inflatsiooniperioodide üle elada. Keskendudes oma pikaajalistele finantseesmärkidele ja säilitades distsiplineeritud investeerimispoliitika, saad paremini maandada inflatsiooni mõju oma portfellile.
12. Ära püüa turgu ajastada: See on vana ütlus – osta siis, kui hinnad on madalad, müü siis, kui nad on kõrged. Aga ajad on muutunud! Lootus turul parimat momenti ära tabada on umbes nagu olla piloot, kes ootab vihmasel päeval lendu tõusmiseks päikesepaistet. Sa võid raisata aega pilvede vahel endale sobiva koha leidmiseks, selle asemel, et pilvises taevas lennata ja ikkagi jõuda oma sihtkohta pärale. Isegi kui ilm ei ole ideaalne, jõuad ikkagi sinna, kuhu soovid minna. Sama kehtib ka turule investeerimise kohta. See ei pruugi olla ilma turbulentsita, kuid parem on olla teel, kui oodata ideaalset aega. Pikemalt turul olemine tähendab, et saad kauem ka selle tõusudest ja mõõnadest kasu lõigata.

Nende investeerimisstrateegiate rakendamine võib aitata Sul oma investeeringuid paremini kaitsta inflatsiooni mõjude eest ja tagada, et Su portfell peab inflatsioonitõusudele hästi vastu.

Pea meeles, et investeeringute väärtus võib tõusta ja langeda, nii et võid saada tagasi vähem raha, kui oled üldse investeerinud. Maksustamine sõltub Sinu individuaalsest olukorrast ja maksunõuded võivad alati tulevikus muutuda.