Investeerimisteemaline keelekasutus

Kas tead, mis asjad on aktsiad ja osad? Kas suudad eristada investeerimisjärgu võlakirju rämpsvõlakirjadest? Ära lase taoliste mõistetega end investeerimisest ära kohutada.

Kui kaalud aktsiaturgudel investeerima hakkamist, võib olla esialgu erinevaid lühendeid ja mõisteid keeruline mõista.

Kuid ära lase end terminoloogiast heidutada. Tutvu alljärgneva MoneyHubi inimkeelse investeerimisterminite juhendiga ja Sa näed, et investeerimine ei olegi teps mitte nii keeruline, kui see esmapilgul tundus.

Alustame investeerimise põhimõistetega

• Investeerimine
  Investeerimine tähendab seda, et kulutad oma raha millelegi, et siis selle abil rohkem raha tagasi saada. Investeerida saab praktiliselt kõigesse, mille väärtus võib ajas kasvada, nagu näiteks aktsiad, kinnisvara, kuld, nafta või isegi kohv.
• Kapital
  Kapitaliks nimetatakse raha, mida Sa investeerid.
• Varad
  Varad on koondnimetus erinevate asjade kohta (investeerimisliigid), millesse on võimalik investeerida. Need võivad olla kõikvõimalikud asjad, nagu aktsiad, võlakirjad, toormed, kinnisvara ja isegi sularaha. Need võivad olla ülemaailmsed.
• Võlakirjad
  Võlakirjad on, nagu nimigi ütleb, ettevõtete või riikide investoritelt võetud laenud.
  Kui ostad võlakirja, laenad niiviisi oma raha võlakirja väljaandjale ehk emitendile ja nii teenid selle kehtivusperioodi jooksul oma investeeringult intressi. Võlakirja põhiosa suurust, mis on aluseks intressimaksete arvutamisel, nimetatakse nimiväärtuseks. Nimiväärtuse saad tagasi siis, kui saabub võlakirja lunastustähtaeg (ehk kustutamistähtaeg mis on võla tasumise lõpptähtpäev).
  Tavaliselt ei kasva võlakirjade väärtus nii palju kui on võimalik aktsiatesse investeerides teenida – seega peetakse võlakirju reeglina stabiilsemaks investeerimisvõimaluseks.
  
  
• Riigivõlakirjad
  Riigivõlakirjad on üks võlakirjade alamliik, kus emitendiks ehk laenu saajaks on mõne riigi valitsus. Kuna riigid ei saa üldreeglina kunagi pankrotti minna, siis muudab see asjaolu riigivõlakirjad üheks kõige madalama riskiga investeerimisvõimaluseks.
  
  Suurbritannia riigivõlakirju nimetatakse inglise keeles tihti ka kullatud väärtpaberiteks, kuna paberkujul võlakirja sertifikaatidel oli algselt kullatud serv, seega kutsuti neid gilt’ideks ehk kullatud servadega väärtpaberiteks. Nii see tõepoolest oli.
  
  
• Aktsiad
  Aktsia (või ka osa) ostmisega omandad Sa pisikese tükikese mingist konkreetsest ettevõttest. Isegi ainult ühe aktsia (osa) omamine juba teeb Sinust aktsionäri (osaniku). Ettevõtete liikidest nimetatakse aktsiaseltside (nagu nimigi ütleb) osasid aktsiateks, osaühingu osasid nimetataksegi osadeks.
  Investorid kauplevad ettevõtete aktsiate või osadega aktsiaturgudel ehk börsil. Tõenäoliselt olete kuulnud Nasdaq Balti börsist. Kuid börsid eksisteerivad paljudes riikides üle maailma, näiteks New Yorgi börs (NYSE) või Londoni börs (LSE).
  
  
• Dividendid
  Kui Sul on ettevõtte aktsiaid, on Sul ka õigus saada osa nende väljamakstavast kasumist (dividendidest). Kasumi väljamaksmise ja dividendi suuruse otsustab ettevõtte osanike või aktsionäride üldkoosolek, kuid paljud ettevõtted on võtnud auasjaks teha aktsionäridele regulaarselt dividendide väljamakseid, selliseid nimetatakse dividendiaktsiateks. Dividende saab võtta välja tuluna või reinvesteerida ehk osta selle raha eest uusi aktsiaid juurde.
  
  
• Volatiilsus
  Volatiilsus tähendab väärtpaberi või muu vara hinna kõikumissoodumust ehk hinnakõikumiste sagedust ja ulatust. Seda hinnakõikumist võrreldakse eelkõige muude varade hindadega.
  Tavaliselt esineb eelkõige just aktsiatel kõige märkimisväärsemaid hinnatõuse ja -langusi (suurem volatiilsus) ning need hinnamuutused põhjustavad investoritele tõenäolisemalt suuremat kahjumit või väärtuse kasvu.
  Võlakirjadel ja eelkõige riigivõlakirjadel esineb vähem hinnatõuse ja -langusi (väiksem volatiilsus) ning need põhjustavad tõenäolisemalt väiksemaid kahjusid ja ka väiksemat väärtuse kasvu.
  
  
• Hajutamine
  See on üks viis, kuidas vähendada väärtpaberite väärtuse tõusude ja languste mõju. Hajutamine tähendab investeeritava raha jagamist erinevate investeerimisliikide vahel (nt aktsiad, võlakirjad ja kinnisvara), et vähendada riski. See tähendab, et ära pane kõiki mune ühte korvi.
  
  Mitmekesise portfelli omamine tähendab, et Su raha ei ole seotud ainult ühe investeerimisliigi ega turu edu või ebaeduga.

Investeeringute mõistmine: mis on investeerimine?

Investeerimine on raha paigutamine millessegi lootusega teenida rohkem raha. See on nagu seemne külvamine ja ootamine, kuni seemnest kasvab puu. Eesmärgiks on paigutada oma resursse, tavaliselt raha, varadesse, mille väärtus võib aja jooksul suureneda või millega saab jooksvalt tulu teenida. See võib aidata Sul saavutada pikaajalisi finantseesmärke, nagu näiteks pensioniks kogumine, maja soetamine või mõni muu suurem ost.

On mitmeid erinevaid investeerimisvahendeid, mida saad kaaluda:

• Aktsiad: Kui ostad aktsiaid, kuulub Sulle osa ettevõttest. Aktsiad pakuvad ettevõtte kasvades potentsiaali pikaajaliseks kasvuks.
• Võlakirjad: Võlakirjad on nagu laenud, mida annad ettevõtetele või valitsustele. Vastutasuks saad regulaarseid intressimakseid ja lubaduse pärast kokkulepitud perioodi laenatud raha tagasi saada.
• Kinnisvara: Investeerimine kinnisvarasse, nagu näiteks üürikinnisvarasse või kinnisvara investeerimisfondidesse (REIT – ingl k Real Estate Investment Trust), võib anda üüritulu ja potentsiaalselt ka kasu kinnisvara väärtuse kasvust.
• Investeerimisfondid: need on professionaalsete fondijuhtide hallatavad aktsiatesse, võlakirjadesse ja või muudesse väärtpaberitesse investeerimise ühingud. Fondid pakuvad lisaks professionaalsele juhtimisele ka võimalust oma investeeringuid lihtsamini hajutada.
• Börsil kaubeldavad fondid (ETF): ETFid on investeerimisfondide alamliik, mis erineb selle poolest, et nende fondide osakutega saab börsil kaubelda samamoodi nagu aktsiatega, mis annab hajutatusele juurde ka täiendava paindlikkuse.

Tundes erinevaid investeerimisvahendeid, saad teha teadlikke otsuseid, mis oleks kooskõlas Su rahaliste eesmärkidega.

Mis on investeerimisfondid?

• Fond
  Fondi koondatakse kokku suur hulk raha, mida kasutatakse aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarasse investeerimiseks. Võid näha neid ka kui „investeerimisfonde” või „investeerimisfonde”.
  Kuna fond investeerib nii paljudesse erinevatesse asjadesse (instrumentidesse), väheneb iga investori risk. Seda tuntakse ka kui riskide “hajutamist” – vt eespool.
  Veel üks fondi investeerimise suur eelis on see, et kõik investorid jagavad kulusid, nii et iga investori tasud on väiksemad võrreldes iseseisvalt investeerimisega.
  
  
• Fondide fond
  See viitab fondidele, kus raha investeeritakse paljudesse teistesse fondidesse. See lähenemisviis on veel üks viis riski maandamiseks ja investeeritavate varade valiku laiendamiseks.
  
  
• Mitme varaga fondid
  Nüüd, kui tead varade ja fondide kohta natuke rohkem, saad aimu juba nimetusest. See tähendab, et investeeritakse erinevatesse varadeliikidesse, nagu aktsiad, sularaha ja võlakirjad.
  
  See jaotab riski mitme turu vahel, andes investoritele suurema mitmekesisuse kui ühte tüüpi varadesse investeeriv fond.
  
  
• Indeksfond
  See on fond, mille eesmärk on jälrida teatud aktsiaturu indeksit (teisisõnu saada samasugust tootlust). Erinevad indeksfondid töötavad erineval viisil, kuid nad kipuvad järgima iga aktsia või võlakirja tootlust konkreetses indeksis (nagu FTSE 100). Indeksfond on passiivselt juhitud fond.
  
  
• Passiivselt juhitud fondid
  Need on fondid, kus üksikud investeeringud (nagu ettevõtte aktsiad) järgivad kindlat turgu (nt FTSE 100), mitte ei ole professionaalse fondijuhi poolt käsitsi valitud.
  Tootlused on tihedalt seotud järgitava indeksi või turuga – ilma suurema (või madalama) tootluseta. Need fondid on tavaliselt madalamate kuludega kui aktiivselt juhitud fondid.
  
  
• Aktiivselt juhitud fondid
  Need on fondid, mille üksikud investeeringud (nt ettevõtte aktsiad) valib professionaalne fondijuht.
  Tavaliselt on aktiivselt juhitud fondide haldustasud kõrgemad kui passiivselt juhitud fondil, kuid neil võib olla suurem tootlus. Muidugi võivad nad ka olla halvema tootlusega, kui on valitud valed aktsiad, millesse investeerida.
  
  
• Tulufondid
  Nende fondide eesmärk on maksta välja mis tahes valduses olevalt varalt saadud tulu. Tavaliselt on nende fondide nime järele lisatud “Inc”
  
  
• Kogumisfondid
  Nende fondide eesmärk on järjest kasvatada (akumuleerida) investeeringuid. Varadelt saadud tulu reinvesteeritakse automaatselt tagasi fondi, kus see järjest kasvab. Tavaliselt on nende fondide nime järele lisatud “Acc”.
  
  
• Fondijuht
  Õigesti arvasid, see inimene või need inimesed juhivad investeerimisfondi ja määravad selle investeerimisstrateegia. Samuti korraldavad nad fondis hoitavate varadega kauplemist, et hoida investeeringud kooskõlas fondi strateegiaga.

Teenus- ja haldustasud

• Jooksvad tasud
  Jooksvad tasud on näidik, mis on loodud selleks, et aidata paremini võrrelda, kui palju tuleb investoril maksta erinevaid tasusid ühte või teise fondi investeerides. See hõlmab kõiki fondi juhtimisega seotud kulusid ja üldkulusid, sealhulgas iga-aastast haldustasu ja allpool kirjeldatud lisakulusid.
  
  
• Iga-aastane haldustasu
  Investeeringute haldamise kulu nimetatakse aastaseks haldustasuks (ingl k AMC), mis on protsent fondi investeeritud rahast. Seda lühendatakse sageli AMC-ks ja see moodustab tavaliselt suurema osa jooksvatest tasudest.
  
  
• Lisakulud
  See on moodustab osa jooksvatest tasudest, mis katab kõik fondihalduri lisakulud, mida iga-aastane haldustasu ei kata.
  
  
• Platvormi tasu
  Investeerimismaailmas on platvorm veebiteenus, mis võimaldab Sul osta, müüa ja hallata oma investeeringuid. Vaid mõned näited erinevatest investeerimisplatvormidest on Lightyear, LHV,Wise, Estateguru ja Funderbeam..
  Enamik platvorme võtab teenuse osutamise eest tasu. Olenevalt teenusepakkujast võidakse seda nimetada teenustasuks, haldustasuks või kontohaldustasuks.
  
  
• Väljalaskmis- ja tagasivõtmistasud
  Kui investeerite fondi, on reegilina fondil nn sisenemis- ja väljumistasusid, mida võetakse tavaliselt protsendina sisse- või väljamakstud investeeringu summalt.
  
  
• Tulemustasud
  Mõnes fondis võidakse lisaks iga-aastasele haldustasule maksta ka tulemustasusid. Nende summa põhineb tavaliselt fondi tootlusel võrreldes fondijuhi määratud võrdlusindeksiga.
  
  
• Lahjendustasu
  Kui üksikinvestor ostab või müüb korraga palju osakuid, võib see mõjutada kogu fondi väärtust. Ülejäänud investorite kaitsmiseks tekkinud kulude eest võidakse investorilt nõuda „lahjendustasu”.

Investeerimisriskid ja tulud

Investeerimisega kaasneb alati mingi risk. Sinu investeeringu väärtus võib tõusta ja langeda ning on võimalus, et Sa ei saa kogu investeeritud summat tagasi. Investeeringud pakuvad aga ka potentsiaalset tulu, mis võib aidata Su rahal aja jooksul kasvada või siis vähemalt selle väärtust säilitada.

Riski ja tulususe vahelise seose mõistmine on ülioluline. Üldiselt pakuvad kõrgema riskiga investeeringud ka suuremat potentsiaalset tootlust, samas kui madalama riskiga investeeringud on stabiilsemad, kuid pakuvad madalamat tootlust. Näiteks võivad aktsiad pakkuda märkimisväärset kasvu, kuid neil on suurem volatiilsus. Võlakirjad seevastu on stabiilsemad, kuid pakuvad tavaliselt madalamat tootlust.

Tasakaalustades riski ja tootlust, saad luua investeerimisstrateegia, mis sobib Sinu finantseesmärkide ja riskitaluvusega.

Investeerimisrisk

Riskijuhtimine on investeerimise oluline osa. See hõlmab võimalike riskide tuvastamist, hindamist ja maandamist, et minimeerida kahjusid. Siin on mõned strateegiad, mis aitavad riske maandada:

• Mitmekesine portfell: hajuta oma investeeringuid erinevate varaklasside vahel, nagu nt aktsiad, võlakirjad ja kinnisvara, et vähendada ainult ühe varagrupi, turu või sektori liigset negatiivset mõju Sinu investeerimisportfelli tootlusele.
• Varade hajutamine: jaga oma portfell varaklassidesse, et tasakaalustada riske ja potentsiaalset tulu. Näiteks eralda osa oma portfellist aktsiatele kasvu tagamiseks ja teine ​​​​osa võlakirjadele stabiilsuse tagamiseks.
• Regulaarne portfelli tasakaalustamine: vaata regulaarselt üle ja kohanda oma portfelli, et see vastaks Su investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele. See võib hõlmata teatud investeeringute müüki ja teiste ostmist, et säilitada soovitud varade jaotus.

Neid strateegiaid rakendades saad riske maandada ja suurendada oma investeerimiseesmärkide saavutamise tõenäosust.

Investeerimise põhialused

Edukaks investoriks saamiseks on oluline mõista mõnda põhimõistet:

• Liitintress: see protsess, kus teenid intressi nii põhisummalt kui ka aja jooksul kogunenud intressidelt. See on nagu lumepalliefekt, kus raha kasvab kiiremini, kuna teenib intressidelt täiendavat intressi.
• Fondsäästmine: see tähendab alati kindla rahasumma regulaarset investeerimist, olenemata turu toimimisest. See aitab vähendada turu volatiilsuse mõju ja võib aja jooksul viia investeeringute ühtlasema kasvuni. Eurotsoonis nimetatakse seda Eurokulu keskmistamine.
• Maksutõhusus: investeeringute maksumõjude arvestamine aitab Sul eelkõige maksukohustusi minimeerida ja maksujärgset tulu maksimeerida. See võib hõlmata maksusoodustusega kontode või varade valimist, mis aitavad saavutada madalamalt maksustatavat tulu.

Anna meile teada, kui mõni oluline mõiste meil vahele jäi!