Mis on investeerimisstrateegia ja kuidas see endale luua?

Igaühe investeerimisstrateegia on erinev. Ühtset lähenemisviisi pole olemas. Siin on aga mõned alguspunktid. Meie nõuanded võivad juhendada Sind oma investeerimisstrateegia loomisel, kuid me ei saa anda Sulle isiklikku nõu. Sinu investeeringute väärtus võib nii langeda kui ka tõusta ning Sa võid tagasi saada hoopis vähem, kui oled investeerinud. Kui Sa pole investeerimises kindel, peaksid otsima sõltumatut investeerimisnõu.

Mis on investeerimisstrateegia?

Lihtsalt öeldult käsitleb investeerimisstrateegia eesmärke, mida soovid investeerimisega saavutada, Sinu kui investori tüüpi ja Sinu kasutatavaid investeeringute liike. Strateegia aitab Sul püsida õigel teel ja panna paika, mida Sa soovid investeerimisega saavutada nii praegu kui ka tulevikus. Parim osa on see, et see pole kivisse raiutud: Sa saad seda muuta nii tihti, kui vaja. Sa ei pea ka oma strateegiale tunde kulutama… kui Sa just ei taha. Meie ei mõista kedagi hukka!

1. Investeerimisstrateegia peaks lähtuma sellest, mida Sa saad endale lubada

Kui Sa jõuad oma strateegia koostamisega esimese osani, siis keskendu alustuseks iseendale ja mõtle AAA-le:

Vanus (Age)

Vanus on küll lihtsalt numbrid, aga see on siiski investeerimise plaanimisel oluline. Kahekümneaastasel peaks olema teistsugune lähenemine investeerimisele kui viiekümnendates inimesel. See kipub käima käsikäes igaühe riskitaluvusega.

Riskitaluvus (Appetite)

Järgmiseks tuleb käsitleda teist olulist teemat – riskitaluvus.

Sinu riskitaluvus on riskimäär, mida oled investeerimisel valmis võtma. See ei põhine ainult Sinu vanusel, arvesse tuleb võtta ka mõningaid muid tegureid, nagu turuolukord.

Aktsiaturg on tsükliline, mis tähendab, et sellel on tõusud ja mõõnad. Tipud ja põhjad. Kasvu- ja langusfaasid. Pulliturg ja karuturg. Küllap oled seda varem kuulnud.

Ei ole hea tugineda üksnes turu varasemale toimimisele, et ennustada tulevasi liikumisi, kuid me näeme, kuidas turg on aja jooksul käitunud.

Nooremana saad tavaliselt investeerida veel üpris pika perioodi jooksul, mis tähendab, et jõuad aja jooksul kindlasti veel taastada turu tõusude ja languste kaudu tekkinud kaotused. Sa võid olla veidi seiklushimulisem, kui tunned selleks end piisavalt enesekindlana. Suuremate riskide võtmisega kaasneb ka Sinu investeeringutel kõrgem potentsiaal saada suuremat tulu. Kuid see pole siiski garanteeritud.

Vanemaks saades ei soovi Sa, et turukõikumised Sinu vara väärtust nii palju mõjutaksid, ja liiga suure riski võtmine võib mõjutada Sinu tuleviku eesmärke. Tootlus võib olla küll madalam, kuid madal ja stabiilne võib osutuda Sinu eeliseks.

Summa (Amount)

Sa ise otsustad, kui palju Sa soovid investeerida, kuid kasulikuks võib osutuda investeerida pigem vähem, aga tihti.

Sa võid investeerimist alustada ka väga väikeste summadega – pole mõtet üle pingutada. Väiksemate summade kaupa investeerimine võib aidata Sul hoida asju paremini kontrolli all. Seda nimetatakse püsiinvesteerimiseks. Sedasi ei mängi kuigi suurt rolli just selle “kõige parema investeerimisega alustamise hetke” ära tabamine ja sel viisil väheneb oluliselt ka turukõikumiste mõju.

Kui Sul on oma AAA olemas, siis mida peaks tegema järgmisena?

2. Sea investeerimiseesmärgid

Sinu investeerimiseesmärgid peaksid vastama Sinu üldistele rahanduslikele eesmärkidele – ja võivad neid isegi mõjutada. Kui Sa need püstitad, siis veendu, et need saaksid kohaneda ja kasvada koos Sinu rahanduslike eesmärkidega. Sinu tänased eesmärgid ei pruugi olla samasugused kui aasta, viie või kümne pärast. Seega on alati hea vaagida ja vaadata, kas oled ikka õigel teel või peaksid oma eesmärke muutma. Kasulik oleks raamistada oma investeerimiseesmärgid ka mingi ajakavaga, näiteks lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised eesmärgid, või aastaeesmärgid. Võid avastada, et Sinu eesmärgid ei ole alati seotud üksnes ja ainult rahaga.

Eesmärke võib seada erinevalt, alljärgnevalt toome näitena välja ühe võimaluse, kuid pea meeles, see on mõeldud illustreerimaks ning pole mõeldud Sulle otsese soovitusena kasutamiseks.

Lühiajalised eesmärgid (1 kuni 3 aastat):

• Investeerida 100 eurot kuus.
• Muuta investeerimine oma üldise säästmise strateegia osaks.
• Koguda investeerimise kohta teadmisi juurde.

Keskpikad eesmärgid (3 kuni 5 aastat):

• Luua oma investeerimisportfell.
• Koguda säästmisega 50 000 eurot.
• Koguda säästmisega omaosalus maja ostmiseks.

Pikaajalised eesmärgid (5 aastat +):

• Investeerida mõnda fondi.
• Kasutada oma investeeringuid mõne suurema eesmärgi saavutamiseks, nagu näiteks pension, kodulaenu ennetähtaegne lõpetamine või elu lõpuni reisimisele.
• Investeerida kõik saadud boonused, jõulu- või sünnipäevakingi rahad, pärast pensioniks kogutava osa kõrvalepanekut.

3. Millised investeeringud sobivad Sinu eesmärkidega?

Kui Sul on vaja tutvuda lähemalt täiendavate investeerimisalaste mõistetega, saad abi meie investeerimismõistete selgitajast. Kuid praegu käsitleme põhjalikumalt aktsiaid ja fonde.

Aktsiate ostmisel ostad Sa väikese osa mõnest ettevõttest. Sinust saab aktsionär. Ettevõtte aktsiate ostmisel võidakse hakata Sulle maksma dividende. Kõik ettevõtted ei maksa neid, kuid üldiselt jagavad nad kasumit aktsionäride vahel. Fondid võivad Sulle maksta investeeritud osakutelt teenitud tulu jooksvalt välja või siis selle automaatselt edasi investeerida (reinvesteerida).

Hästi üldistatult võiks automaatset reinvesteerimist näitlikustada nii, et kui Sul näiteks on 100 aktsiat ettevõttes ja aktsionäridele jagatakse dividende vastavalt 10% dividenditootlusega, oleks Sul reinvesteerimise järel 110 aktsiat.

Aktsiate puhul oled Sina oma investeeringute juht. Sa peaksid jälgima aktsia hinda ja ettevõtte tegutsemist turul ning teed siis investeerimisotsuseid oma teadmistele ja vaatlustele tuginedes.

Fondid on veidi erinevad. Neisse koondatakse kokku erinevate investorite raha ja seda haldab fondijuht. Nemad teevad kogu eeltöö ja investeerimisotsused, nii et Sina ise ei pea sellega tegelema.

Kuna fondis on palju erinevaid aktsiaid või palju erinevaid muid varasid (millest fond koosneb), on Sinu riskid ka pisut laiemalt hajutatud.

See vastab vanarahva ütlusele kõigi munade ühes korvis hoidmise kohta. Kui Sa ostad ühe muna (nt ühe ettevõtte aktsia), on üpris suur oht selle katki minekuks enne, kui Sa sellega koju jõuad. Kui see nii juhtuma peaks, pole Sul enam ühtegi muna.

Kuid kui ostaksid kümnese munakarbi (nt erinevatest aktsiatest koosneva fondi osaku) ja koduteel läheks kaks muna katki, oled küll kaotanud 20% karbist, kuid Sul on jätkuvalt 80% veel alles. Sinu risk on laiemalt hajutatud.

Iga osa Sinu investeerimisstrateegiast mõjutab ka kõiki selle ülejäänud osi.

Seega, et teada, kuhu investeerida, peaksid vaatama, kas Sa oled pigem riskihimuline (panustama kõik ühele munale) või sooviksid riske hajutada (eelistaksid pigem munakarpi ja hajutada riske laiemalt).

4. Heade investeerimistehnikate kasutamine

Kui oled endale investeerimisriski selgeks teinud, on aeg õppida mõningaid investeerimistehnikaid või investeerimisstrateegiaid. Investeerimistehnikad on Sinu rahatarkuse tööriistad, mis aitavad Sul paremini analüüsida ja valida erinevate võimaluste vahel.

Siin on mõned standardsed tehnikad, mida võiksid kaaluda:

• Fundamentaalanalüüs: See on umbes nagu ettevõtte sisemiselt tundma õppimine. Sa kaevud nende finantsaruannetesse, uurid juhtkonna tausta ja jälgid tööstusharu üldisi suundumusi. See on nagu detektiivitöö, kus tuleb panna kokku erinevad vihjed, selleks et hinnata, kuidas ettevõte tulevikus toimida võiks.
• Tehniline analüüs: Kui Sulle meeldib pigem asju visuaalselt hinnata, võiks see Sulle paremini sobida. Tehniline analüüs hõlmab erinevate graafikute analüüsimist ja mustrite leidmist, et ennustada tulevasi hinnaliikumisi. See on natuke ilmateate moodi tegevus, aga mõeldud aktsiate hinnaliikumiste ennustamiseks. Sa püüad leida suundumusi ja teed nende põhjal informeeritud oletusi, kuhupoole turg liigub.
• Hajutamine: “Ära pane kõiki mune ühte korvi”, see on hajutamine kokkuvõetult. Investeerides oma raha erinevatesse varaklassidesse, sektoritesse ja geograafilistesse piirkondadesse, vähendad riski kaotada korraga kogu oma raha, kui üks investeering ebaõnnestub. See tähendab, et Sa ei pane kõiki oma lootusi ühele kaardile.
• Püsiinvesteerimine: Selle võtte eelis seisneb järjepidevuses. Sa investeerid regulaarsete ajavahemike järel ühe kindla summa raha, olenemata sellest, mida turg teeb. See on nagu püsikorralduse tegemine oma investeeringutele. Nii ostad rohkem aktsiaid, kui hinnad on madalad, ja vähem, kui need on kõrged, tasandades sellega ka turu kõikumisi.
• Väärtusinvesteerimine: Ühenda oma sisemine sooduspakkumiste otsija väärtusinvesteerimisega. Sa püüad leida alahinnatud ettevõtteid, millel on tugevad põhinäitajad ja suur kasvupotentsiaal. See on nagu peidetud aarde otsimine säästukas. Kui Sa oled veendunud, et turg pole mõne ettevõtte tegelikku väärtust veel avastanud, ja oled valmis sinna investeerima enne, kui teised sellest aru saavad ja Sulle järgnevad.

Kohanda oma investeerimisstrateegiat ja püüa leida asjalikku nõu!

Turg on nagu ameerika mäed, täis tõuse ja langusi.

Ole valmis oma investeerimisstrateegiat tingimuste muutudes kohandama. Paindlikkus on võtmetähtsusega. Ära karda oma lähenemist muuta, kui selgub, et miski hästi ei tööta.

Mõnikord on aga parim kutsuda appi eksperdid.

Kaalu isikliku investeerimisalase nõu saamiseks konsulteerimist mõne finantsnõustaja või investeerimisspetsialistiga. Nad saavad pakkuda just Sinu olukorrale kõige paremini sobivaid teadmisi ja aidata Sul keerukas turuolukorras orienteeruda.

Nad võtavad arvesse ka Su vanust, milliseid eesmärke soovid saavutada ja millal.

Nii siis võikski ehk alustadagi ühe asjalikuma investeerimisstrateegia koostamisega.