Mis on kiirlaenud ja mida pead sellest teadma

Laenata saab erinevaid asju, aga rahamaailmas on laen kokkulepe, millega laenuandja annab laenusaajale laenusumma kasutada. Laen on majandustegevuse oluline osa, mis võimaldab rahal (kapitalil) majanduses ringluses püsida. Rahaliikumist nimetatakse ka majanduse vereringeks. Laen on tasuline – raha kasutamise eest soovib laenuandja saada tasu, milleks on tavaliselt intress (fikseeritud intressimäär). Laenuintressi arvestatakse laenatud summalt. Laenu tingimused – laenusumma, laenuperiood, tagastamise tähtaeg, tagastamise kokkulepe ehk maksegraafik, intress (intressimäär), viivis (viivisemäär), krediidi kulukuse määr (KKM) leppetrahvid ja võimalikud tagatised ning muud tingimused lepitakse kokku laenulepingus. Seega on laenuraha finantskohustus, mis tuleb tagasi maksta. Laenamise suurimaks ohuks on aga laenata korraga liiga palju, mille tulemusel võib laenu tagasimaksmine osutuda ülejõu käivaks. Mis on kiirlaen, saad täpsemalt teada, kui loed edasi. Enne kiirlaenu on vaja aga selgitada lahti tarbijakrediidi tähendus.

Tarbijale antud laen ehk tarbimislaen ja selle mitu nime

Tihti peetakse mõiste “eraisik” all silmas tegelikult üksikisikut (füüsilist isikut) ehk tarbijat. Eraisikuteks on aga ka kõik erasektoris tegutsevad nn eraomandis juriidilised isikud ehk ettevõtted. Selline lahterdamine on mõeldud selleks, et teha vahet eraõiguslikel (ettevõtetel) ja avalikõiguslikel (asutustel) isikutel ehk erasektoril ja riigil ehk nn avaliku võimul.

Tarbimislaenud ehk tarbijakrediit on mõeldud füüsilistele ehk üksikisikutele elik tarbijatele. 

Samal ajal on tarbijakrediit tuntud ka mitmete teiste nimetuste all, sealhulgas:

• kiirlaen
• väikelaen
• SMS-laen
• arvelduslaen
• krediitkaardilaen
• järelmaks

Eelkõige turunduslikel eesmärkidel nimetatavad laenupakkujad vastavalt laenu kasutamise sihtotstarbe järgi tarbijakrediiti veel muuhulgas selliste hellitusnimedega nagu näiteks: autolaen, hariduslaen, ilulaen, kodulaen, koolituslaen, krediidikonto, motolaen, perelaen, refinantseerimine, remondilaen, reisilaen, terviselaen, õppelaen, ärilaen jne.

Mis asi on laenu sihtotstarve?

Laenu sihtotstarve ehk laenu kasutamise otstarbe all peetakse silmas seda, mille jaoks laenu kasutada on mõeldud ja saab. Üldjuhul tegelikult ei ole tarbimislaenude kasutamisel laenuandjal mingeid eelistusi ning takistusi laenajale saadud laenu kasutamise osas – selle kohta öeldakse rahamaailmas vaba sihtotstarbega. Rahakotis leiduvatel rahatähtedel ega ka mitte pangakontol oleval ei ole selle laekumise allikat peale kirjutatud (kuigi on enamasti küll välja selgitatav). Rahatähed rahakotis ja pangakontol on kõik samaväärsed, olgu nad siis kas palgana, dividendidena või laenuna saadud. Kuigi rahaliikumisi saab jälgida, siis praktikas on oluline mitte see, kas kulutuse tegemiseks kasutatakse oma palka, sünnipäevakingitust või investeeringu kasumit, vaid see, et tulu on piisav planeeritud vajaduste rahuldamiseks.

Raha asendatavus (fungibility) tähendab, et iga ühik on teisega võrdväärne: iga 100eurone rahatäht on samaväärne. Seepärast ei mõjuta raha päritolu selle ostujõudu ega kehti kulutuste puhul erinevad “reeglid” selle kohta, millist allikat “tohib” milliseks eesmärgiks kasutada. Näiteks kulub laenuintresside tasumiseks ikka sama suur summa, olenemata sellest, millist sissetulekuallikat selleks kasutada.

Ehk tegelikkuses ei ole oluline, millisest allikast pärinevat raha, millise kulu katmiseks kasutusele võtta, kuid mõningatel juhtudel, eriti suuremate kulutuste jaoks küsitud laenusummade puhul võib laenuandja aga soovida piirata laenusumma kasutamist ja saada ka kinnituse selle kohta, et laenusaaja on laenuraha sihipäraselt ehk nn sihtotstarbeliselt kasutanud.

Näiteks reeglina on kodu soetamiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks mõeldud nn eluasemelaenude laenulepingusse kirja pandud laenu kasutamise sihtotstarve vastavalt selle kinnistu või korteri aadress koos konkreetse laenu kasutamise eesmärgiga. Peale selle võib laenu kasutamise eesmärk olla piiratud ka näiteks laenude refinantseerimisel. Sellisel puhul on laenuandjal võimalik lisaks laenu nõuetekohasele kasutamisele küsida laenusaajalt pärast laenusumma kasutamise kohta ka kinnitust (tõestust) näiteks pangakonto väljavõtte või maksekviitungitena.

Mis on laenu tagatis ja kas kiirlaen on tagatiseta?

Laenulepinguid võib liigitada erinevalt, kuid peamiselt võiks krediidiandmise erasektoris jagada: laenud tarbijatele ja laenud ettevõtetele (ärilaenud). Teine suurem veelahe laenude liigitamisel jookseb laenude tagatuse vahel, selle põhjal loetakse laenud tagatiseta laenudeks ja tagatud laenudeks. Laenud võivad olla tagatud väga erinevalt ja näiteks mõned laenuandjad peavad nn tagatiseta antud laene tegelikkuses lihtsalt sissetuleku(te) tagatisel antud laenudeks, kuna nende laenajalt tagasisaamise tagatiseks ongi laenusaaja sissetulek. Ainult sissetuleku tagatisel tarbijatele antud laenulepinguid loetakse tagatiseta tarbijakrediiks.

Mis on tarbimislaen?

Tarbimislaen on tarbimise otstarbeks eraisikule antav laen. Tarbimislaenu kasutamise sihtotstarve on enamasti igapäevased kulutused (eluaseme remont, puhkus, hambaravi), sh esemete (telefon, arvuti, mööbel, kodusisustus) ostmine. Võrreldes kiirlaenuga on tarbimislaen pikema perioodiga (isegi nt 72 kuud ehk 6 aastat) ja laenu taotlemine põhjalikum.

Tarbimislaenu taotluse otsus võtab võrreldes kiirlaenuga rohkem aega, kuna tugineb laenuandja sissetulekute ja väljaminekute andmetele ehk finantsolukorrale. Põhjalikum analüüs võimaldab laenuandjal paremini hinnata laenusaaja maksevõimet ja krediidiriski (tõenäosust, et laenuandja ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta) tema varasema maksekäitumise põhjal.

Tarbimislaenu intressimäär jääb kiirlaenu intressimäärale kordades alla, kuid on reeglina siiski kõrgem kui näiteks tagatisega laenudel (autolaen, kinnisvaralaen, hüpoteeklaen).

Tarbimislaenu laenuperiood on üldjuhul kiirlaenudest märksa pikem, kuid lühem tagatud laenudega võrreldes (autolaen, kinnisvaralaen, hüpoteeklaen).

Mis on väikelaen?

Väikelaen on tegelikult samuti tarbimiseks eraisikule antav vaba sihtotstarbega laen. Väikelaen võib olla tagatiseta, kuid pangad võivad soovida ka laenusaajalt tagatisena hoiuse pantimist või käendajat (käenduslaen). Võrreldes kiirlaenuga on väikelaen reeglina pikema perioodiga (nt vahemikus 12 kuud – 72 kuud) ja laenutaotlemine põhjalikum. Väikelaenu taotluse menetlemine võtab võrreldes kiirlaenuga rohkem aega ning tugineb laenuandja sissetulekute ja väljaminekute andmetele ehk finantsolukorrale. Põhjalikum analüüs võimaldab laenuandjal paremini hinnata laenusaaja maksevõimet ja krediidiriski (võimalust, et laenuandja ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta) ning varasemat maksekäitumist. Väikelaenu pakkuvate pankade ja laenuandjate laenutingimused (laenusumma, intressimäär, laenuperiood, maksegraafik, lepingutasu) on väga tugevasti erinevad.

Väikelaenu intressimäär on kiirlaenu intressimäärast kordades madalam, kuid siiski kõrgem tugevamalt tagatud laenudest (autoliising, eluasemelaen, hüpoteeklaen).

Väikelaenu tagasimakseperiood on kiirlaenu omaga võrreldes oluliselt pikem, mitte päevades, vaid ikka kuud ning aastad (nt 36 kuud), kuid on lühem kui eelpool nimetatud autoliisingul, eluasemelaenul ja hüpoteeklaenul.

Mis on krediitkaart?

Krediitkaart on laenuandja väljastatud plastikust ja üha sagedamini virtuaalne maksevahend, mida saab kasutada ostude tegemisel. Krediitkaardiga võimaldab selle väljastaja kasutada kokkulepitud limiidi ulatuses rahalisi vahendeid igapäevasteks toimetusteks. Krediitkaart on laenutoode, millega kaasnevad kasutajale täiendavad kulud. Krediitkaart on sarnane arvelduskrediidile, mille puhul kasutamise tasusid on mitmeid ja kulud sõltuvad krediitkaardi kasutamisest. Tavaliselt lepitakse kokku, et ostude kogusumma võetakse arvelduskontolt maha üks kord kuus. Krediitkaartide laenutingimused (krediidilimiit, tasumise tähtaeg, limiiditasud, kehtivuse periood) võivad samuti olla üpris erinevad. Tavaliselt väljastatakse krediitkaart kuni kolmeks aastaks (36 kuud).

Krediitkaardi ei erine kuigivõrd arvelduskrediidi, väikelaenu ja tarbimislaenu taotlusest ning tugineb laenuandja sissetulekute ja väljaminekute andmetele ning finantsolukorrale. Põhjalikum analüüs võimaldab laenuandjal paremini hinnata laenusaaja maksevõimet ja krediidiriski (võimalust et laenuandja ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta) ning varasemat maksekäitumist. Krediitkaardi kasutamise kulud on kiirlaenuga võrreldes oluliselt madalamad, samuti on osade krediitkaartide puhul võimalik, et nende kasutamise kulud jäävad väiksemaks kui arvelduskrediidi, tarbimislaenu ja väikelaenu kulud.

Mis on arvelduskrediit?

Arvelduskrediit aga on laenuliik, mille puhul laenuasutus võimaldab arvelduskonto kasutajal oma arveldusvahenditega miinusesse minna. Maksimaalset võimalikku arvelduskonto miinuse summat nimetatakse krediidilimiidiks ehk arvelduskrediidi summaks. Selles mõttes ei erine arvelduskrediit väga palju tarbimislaenust ja on mõeldud ikkagi igapäevase tarbimise rahastamiseks.

Erinevus seisneb selles, et kui arvelduskontole toimub laekumine, siis laenusumma väheneb ja arvelduskrediidi intressi arvestatakse ainult kasutatud arvelduslaenulimiidilt. Ja teisalt on tagasi makstud arvelduskrediiti võimalik ikka ja jälle uuesti kuni limiidini korduvalt ära kasutada.

Arvelduskrediidi taotlemine on üpris põhjalik ja tugineb taotleja sissetulekute ja väljaminekute andmete, finantsolukorra hindamisele. Limiidi summa arvestab rahaliste arvelduste mahtu. Arvelduskrediidi perioodiks on tavaliselt 1 aasta (12 kuud), kuid hetkel Eesti pangad sellist teenust tarbijatele enam ei osuta.

Kiirlaenu taotlemine 1 minutiga ehk kuni 5000 eurot ilma kodust lahkumata kätte?

Juba aastakümme aega tagasi hakkas koos mobiiltelefonide kasutamise populaarsusega üha enam levima üks tarbimislaenude alaliik – kiirlaenud -, mis erines tavalistest tagatiseta tarbimislaenudest, mida näiteks pangad pakkusid. Laenud, mida “saab kodust lahkumata”, mida “teil on võimalik” telefoniga kiiresti internetist võtta. Too oli veel aeg, kui 15 minutiga laenu kätte saamine oli kõva sõna, mida pangad veel ei suutnud. Mõiste kiirlaen on ka praegu populaarne ja jätkuvalt kasutusel. Kiirlaen on tagatiseta laen, mille laenuperiood on üldjuhul lühike nt 30 päeva ehk 1 kuu kuni 6 kuud või koguni aasta. Vahel võidakse nimetuse kiirlaen asemel kasutada ka veel SMSlaen ja palgapäevalaen (levinud rohkem inglise keeles payday loan). Aga mille poolest siis kiirlaenud erinevad nn tavalistest laenudest?

Raha 15 minutiga kohe kätte ja tagasi “alles” 1 kuu (30 päeva) pärast?

Samamoodi nii nagu kunagi mõiste SMSlaen sai populaarseks, arenes sellest välja ka uus kiirlaen – eelkõige laenu kättesaamise kiirusega. Nimemuutus oli tingitud asjaolust, et ühel hetkel enam SMSe laenamiseks saata polnud tarvis. Nii nagu kiirlaenu pakkujad oma reklaamides ikka tavaliselt korrutasid – “soodsaim kiirlaen”, “teil on”, “võtta kodust lahkumata” ja “piiks-piiks ja raha tuleb”. Samas too “15 minutiga” pole tegelikult kunagi olnud mingi fikseeritud tähtaeg kiiruse tähistamiseks. Laenuandjad on pidevalt omavahel konkureerinud selle nimel, et kes suudab mitte lihtsalt 15 minutiga, vaid ikka teistest kiiremini laenu välja maksta.

Seega on kiiruse juures mingisugusest 15 minitiga mõõtmisest olulisemgi olnud saavutada mingi tunnetatav lühike aeg. Et kui keegi kuskil poes enne kauba eest maksmist järsku avastama peaks, et tal raha piisavalt ei jagu, siis kui Sa ikka piisavalt ruttu poesabas laenu ei saa võtta, siis jääd tühjade kätega. Sul on võimalik iseenesest oma laenusooviga muidugi ka panka pöörduda, kuid enamike jaoks see on ilmselt aga liiga aeglane või liiga hilja.

Sama lugu on ka tolle “kodust lahkumata” eelisega, sest mida see iseenesest siis tähendab? See tähendab seda, et kiirlaenu taotlemiseks passib ka ID-kaart, mobiil-ID ja smart-ID, mille abil õnnestub internetis isegi kuni 5000 eurot raha kätte saada ja seda ilma panka või laenupakkuja kontorisse kohapeale nägu näitama minemata. Varem ei olnud isegi vaja ID-kaardi või Smart ID abi kasutada – isik tuvastati lihtsalt rahaülekandega (nt tuli kanda üle 1 sent laenupakkuja osundatud pangakontole).

Tegelikkuses pöörasid kunagised SMSlaenu pakkujad sel viisil enda suurima puuduse (kontorite võrgu) pankadega võrreldes hoopis mugavuse ja kiiruse abil plussiks, sest ega ka kliendid ise väga ei olnud huvitatud (ega leidnud aega) selleks, et selle üpris väikese laenusumma laenamiseks sammud pangakontori poole seada. Lühike laenuperiood on aga omakorda laenusumma piiratuse ja kõrge laenukulu (kõrge krediidi kulukuse määr ehk KKM) kombinatsiooni paratamatus, kuna kõrgete tasude ja intressi tulemusel muutuks 15 minutiga kiirelt kohe kätte saadud uus kiirlaen ruttu sangpommiks jala küljes, mis raskendaks oluliselt oma rahaasjadega veepinnal püsimist.

Kui palju kiirlaenu pakkujad ja kiirlaenu võtmine tänapäeval veel erinevad

Praegu teevad peaaegu kõik laenupakkujad nn kodust lahkumata laenupakkumise mitte isegi 15 minutiga, vaid täiesti automaaselt ja silmapilkselt (1 minutiga kuni mõne minutiga) ja laenu saab taotleda kodust lahkumata ja raha kohe kätte kõigest hetkega. Nüüd on toosama vana hea “kiirlaen” kui selline kunagise kõige suurema kiiruse eelise juba tänaseks peaaegu täielikult minetanud. Samas aga on ka kõige odavam ehk soodsaim kiirlaen jätkuvalt väga kõrgete laenukuludega (KKM ehk krediidi kulukuse määr) ja üleliia kallis.

Niisiis, vahest viimaseks suuremaks erinevuseks, mille poolest kiirlaen peale kallima laenukulu (loe: krediidi kulukuse määra) veel teistest tarbimislaenudest erineb, ongi jäänud tagasihoidlikumad nõuded laenutaotleja laenuvõimekuse kohta, millega laenu saab taotleda. Laenuvõimekus näitab seda, kas laenusaajal on ikka piisavalt sissetulekuid selleks, et kõiki laenukohustusi tähtaegselt täita (loe: võetud laene teenindada). See on lihtne ja ühene matemaatiline tehe, mille käigus liidetakse kokku kõik laenusaaja tulud ja kulud ning vaadatakse, kas ja kui palju tal jääb sellest raha üle, et võetud soovitud uus kiirlaen igakuiselt tähtaegselt ka tagasi maksta. Niiviisi, kui kiirlaen toob kaasa suurema igakuise tagasimaksete kulu kui laenajal vaba raha jagub, on kohe laenu väljastades juba “siililegi selge”, et laenaja jääb iga täiendava laenukohustuse teenindamisel hätta. Niiviisi on laenupakkuja pakutav kiirlaen laenusaajale liiga kulukas ja laenuandja ei tohiks vastutustundliku laenuandmise põhimõttest lähtudes talle üldse laenu anda.

Vastutustundliku laenuandmise põhimõtte eiramisest tulenevalt on sagenenud viimastel aastatel kohtupraktikas juhtumid, kus kohtunikud on langetanud otsuse laenuvõtja kasuks ning püüdnud sel teel röövellikel tingimustel laenuandmise ja kohtu kaudu väljanõudmise ärimudelit pärssida.

Mai alguses kirjutas ERR uudise, kuidas Eesti kohtud peatasid kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise, kuna laenuandjad ei järgi vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid. Laenuvõlglaste arv ulatub juba kuni 80 000 ja kuna laenuandjad rakendavad võlgnevuste sissenõudmisel sellist praktikat, et mitte ei algata võla kättesaamiseks hagimenetlust, mis on kulukam ja aeganõudvam protsess, vaid esitavad kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsk on hagita menetlus, mida kohus enne võlglasele saatmist ise sisuliselt läbi ei vaatagi, seepärast on teadmatuse ja kohtusüsteemi mõneti pahatahtliku ärakasutamise tõttu laenuvõlgnikud sattunud aga laenulõksu, maksevõimetusse, isegi pankrotti. Nagu ERR inkasso kaudu võlgnevuste väljanõudmise kohta kirjutas, võib mõneeurone võlg, mis on jõudnud inkassosse, sissenõudmisega kaasnevate kuludega kasvada kiiresti üpris arvestatavaks summaks.

Selliselt laenutaotleja laenuvõimelisuse piisavalt põhjalikult hindamata jätmine annab küll hea võimaluse raha kiiremini välja laenata, aga seab selle tähtaegse tagastamise kahtluse alla. Laenuandjale ei olegi nii väga suurt kaotust sellest, et päris kõiki nende hirmkalli intressimäära- ja leppetrahvidega palistatud ning kontrollimatult väljastatud laenudest õigel ajal tagasi ei maksta. Kallis intress (või pigem krediidi kulukuse määr ehk KKM) võimaldab neil kasumlikult tegutseda isegi siis, kui väga suurt osa välja antud laenudest õigeaegselt tagasi ei maksta. Kiirlaenu pakkuja lähtub tavaliselt maksimaalsest seadusega lubatud krediidi kulukuse määrast (KKM), millega enda kasumit maksimeerida.

Krediidi kulukuse ülempiir ehk seadusega lubatud kõrgeim laenuintress

Tihti lühendina märgitav KKM ehk krediidi kulukuse määr on protsendina kuvatav näitaja, mis hõlmab kõikide laenu võtmisega kaasnevate kulude koormust (kõigi tagasimaksete summa), mida laenusaaja peab tasuma kokkulepitud laenutähtaja jooksul. Miks krediidi kulukuse määr on palju olulisem näitaja kui lihtsalt laenu intressimäär? See ongi just sellepärast, et kui laenuintress on lihtsalt üks osa laenuga kaasnevatest kuludest laenajale, siis krediidi kulukuse määr hõlmab endas ka kõiki muid rahaliselt hinnatavaid ja laenamisega kaasnevaid kulutusi, sh laenulepingu sõlmimisel ja kestel (tagasimaksete summa hulgas) makstavad kõiksugu tasud: lepingutasu, krediidiskoori koostamise tasu, raha ülekandetasud, haldustasud, kuumaksed jne.

Kehtiv võlaõigusseadus näeb ette, et kui laenu aastane krediidi kulukuse määr (KKM) ületab laenu andmise ajal Eesti Panga avaldatud viimase 6 kuu jooksul pankade antud tarbimislaenude keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see laenuleping tühine. See küll ei tähenda, et selliselt tühiselt väljastatud kiirlaen või SMSlaen ei tulegi kunagi tagasi maksta, vaid sellise laenulepingu pealt ei tule kuni selle täieliku tagastamiseni lihtsalt intressi ega ka muid tasusid laenuandjale maksta. Aga iga laen tuleb loomulikult ikkagi tähtaegselt tagastada.

Mis on kiirlaen?

Kiirlaen on laenutoode, mida iseloomustab lihtne laenu taotlemise protsess, kiire laenu väljastamine ja väga kõrge tasu laenu kasutamise eest.

Kiirlaen kui mugavustoode

Kiirlaenu peetakse eelkõige mugavustooteks, mille puhul soovib laenuandja saada väga kõrget lisatasu (näiteks ligi 4% kuus ehk pea 50% aastas). Kiirlaenu väljastajate seatud laenutaotleja taustakontrolli nõuded on minimaalsed, mõnel juhul ei pruugi kiirlaenufirmad (ja tihti ka mitte üksnes kiirlaenufirmad) täita seadusest tulenevaid kontrollkohustusi.

Kiirlaenu taotletakse tavaliselt interneti teel. Püsiklientidel on aga veelgi kergem kiirlaenu saada – laenuotsus on automaatne. Kiirlaenu taotlemiseks esitatakse laenutaotlus, pangakontode väljavõte ning tuvastatakse taotleja isikusamasus. Kiirlaenu summa on väike – esimene kiirlaen jääb vahemikku 50-300 eurot. Kiirlaenu tagastamise periood on ka väga lühike, nt 30 päeva.

Kiirlaenu kampaaniates meelitatakse laenutaotlejaid soodsate tingimustega. Enamasti soovivad kiirlaenu pakkujad võetud kiirlaenu pikendamist kõrge tasu eest. Kiirlaenud on suunatud peamiselt krediidiasutuste poolt (pankade endi seatud rangete laenukriteeriumite tõttu) alateenindatud eraisikutele, kellel on soov ja vajadus laenu saada.

Kiirlaen on kõige kallim laenuliik

Erinevalt teistest laenudest, mida saab täna praktiliselt niisama kiirelt, kaasneb kiirlaenuga aga kõige kõrgem laenukulu. Kiirlaen on ka kõige lühema laenuperioodiga laen (üldjuhul kuni vaid loetud kuud). Ka kiirlaenu pakkuvate firmade eesmärgiks on kasumi teenimine. Kiirlaenufirmade halbade laenude osakaal on samuti teiste laenuandjatega võrreldes kõrgem. Kasumi teenimiseks määravad kiirlaenufirmad laenule väga kõrge tasu. Kiirlaenu tagasimaksete pikendamisel võib lihtsalt tekkida lumepalliefekt, mille puhul kiirlaenu saanud isiku laenukohustus võib lühikese aja jooksul mitmekordistuda tänu pikendamisega kaasnenud tasudele.

Kiirlaenu on otstarbekas kasutada vaid väga harvadel juhtudel

Kiirlaenuga kaasnev laenutasu on väga kõrge ja vähendab laenaja võimalust tulevikus enda finantsolukorda tugevadada. Kiirlaenude kui konkurentide suhtes on vaenulikud ka pangad, kes võivad kiirlaenu saanud eraisikute laenutaotlustele vastata eitavalt. Seega võib kiirlaenu võtmine raskendada Sul tulevikus võimalusi saada pangast (kodu)laenu. Iga krediidiasutus määrab oma krediidipoliitika suures osas iseseisvalt, kuid pangad eelistavad laenu anda klientidele, kel pole kiirlaene või kelle kiirlaenud on kõik juba tagasi makstud.

Mida tähendab refinantseerimine?

Laenu refinantseerimine on olemasoleva laenukohustuse asendamine uue laenuga. Refinantseerimise eesmärgiks võib olla näiteks soov säästa intressikuludelt (refinantseerimine madalama intressimääraga), vähendada igakuiseid laenumakseid (refinantseerimine pikema perioodiga) või koondada kokku erinevad laenukohustused.

Laenu refinantseerimine on üks võimalus kulukamate kiirlaenude tagasi maksmiseks (konsolideerimiseks). Võrreldes kiirlaenudega on refinantseerimise laen pikema perioodiga (mitte kuud, vaid aastad) ja laenu taotlemine põhjalikum. Refinantseerimise taotluse menetlemine võtab võrreldes kiirlaenuga rohkem aega ning tugineb laenuandja sissetulekute ja väljaminekute andmetele ning finantsolukorrale. Põhjalikum analüüs võimaldab laenuandjal hinnata laenusaaja maksevõimet ja krediidiriski (tõenäosust, et laenuandja ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta) ning varasemat maksekäitumist.

Refinantseerimisel on laenu tagasimakseperiood reeglina oluliselt pikem kui kiirlaenudel, kuid intressimäär võib olla isegi kordades madalam, kuid jääb siiski kõrgemaks tagatisega laenudest (autolaen, kinnisvaralaen, hüpoteeklaen). Refinantseerimist pakkuvate pankade ja laenuandjate laenutingimused (laenusumma, intressimäär, laenuperiood, maksegraafik, lepingutasu) võivad olla väga erinevad.

Laenukindlustus

Mõned pangad võivad pakkuda ja nõuda laenulepinguga koos ka laenukindlustuse lepingu sõlmimist. Laenukindlustusest võib olla abi alates töökoha- ja sissetuleku kaotusest kuni tervisekahjustusest või mõnest muust ootamatust olukorrast põhjustatud makseraskuste eest kaitseni. Sellisel juhul on oluline välja selgitada ka laenukindlustusega kaasnev täiendav kulu ning eeskätt laenukindlustuse hüvitise väljamaksete tingimused.

Soovitused enne laenuotsuse langetamist:

1. Ära langeta laenuotsust hetkeemotsiooni ajel.

Laenu on mõistlik võtta juhul, kui oled laenuvõtmise põhjalikult läbi kaalunud ja laenu kasutamine ei lähtu emotsioonidest. Kas laenu kasutamise sihtotstarve tuleneb vajadusest (toit, eluase, transport). Hetkeemotsioonist tulenevad raha kasutamise otsused, mida on võimalik edasi lükata, võiksid oodata palgapäeva. Kaalu ka alternatiivseid lahendusi.

Kui oled suuteline laenuna võetud rahasumma tagasi maksma, järelikult oled suuteline ka ilma laenamata niisama suure summa igakuiselt säästma. Säästud võimaldavad aga teenida kapitalitulu ja suurendada Su majanduslikku sõltumatust (nt palgatulust).

Miks? Säästude olemasolul oled paremini kaitstud sissetulekute muutustega kohanemiseks. Kiirustamise korral võib laenulahendus osutuda hiljem väga kalliks ja kahetsusväärseks lahenduseks.

2. Võta mitu laenupakkumist ja võrdle neid omavahel.

Laenupakkujate ohtruses on mõistlik erinevaid võimalusi võrrelda ning valida enda jaoks kõige soodsam. Selleks selgita välja tegelik laenu kulukus ehk lisaks kuumaksele pööra tähelepanu ka laenu intressimäärale, tagasimaksete kogusummale ja krediidikulukuse määrale (KKM). Kiirlaenu tuleks selle krediidi kulukuse (KKM) tõttu kasutada kõige viimase võimalusena.

Miks? Laenupakkumiste võrdlus võimaldab hinnata Sinu vajadustest lähtuvalt laenu erinevaid tingimusi ja valida enda jaoks parim (odavaim). Kiirlaen on väga kallis laen, mille kasutamine hetkeemotsiooniks nõrgendab Su rahalist olukorda tulevikus.

3. Selgita välja laenupakkumiste tegelik hind.

Vaid 1 euro ja 5% kuus ei ole laenu tegelik hind, vaid kampaaniapakkumised uutele klientidele. Juhul kui Sa pole esialgse kampaaniaperioodi lõppedes suuteline laenu tagastama, rakenduvad oluliselt kõrgemad teenustasud ja leppetrahvid. Kui maksad igakuisest sissetulekust 5% laenutasuna, siis tähendab see, et oled kiirlaenufirma jaoks püsiklient, kes võimaldab tal Sinu sissetulekust igakuiselt 5% endale saada.

Miks? Igakuised laenutasude maksed (mitte põhiosa tagastamine) muudavad Sind laenuandja püsisissetuleku allikaks. Ole tähelepanelik raha ümberkäimisel ja ära rikasta laenuandjaid.

4. Veendu enda tegelikus maksevõimes.

Laenu tagasimaksete osakaal võiks moodustada vähem kui ühe kolmandiku Sinu sissetulekutest. Näiteks 600-eurose sissetuleku korral mitte enam kui 200 eurot. Veendu, et suudad laenu ka õigel ajal tagastada. Kiirlaenufirmad pakuvad võimalust kiirlaenu pikendamiseks, kuid tihti oluliselt kõrgema tasu eest kui esialgse lepingu sõlmimisel. Kiirlaenudega on Eestis hätta jäänud hinnanguliselt iga viies kuni kolmas kiirlaenu võtnud inimestest. Põhjuseks on lumepalliefektina kasvav laenukohustus ja lühike laenuperiood (loetud kuud), mille tõttu võib kiirlaen jääda õigeaegselt tagasi maksmata.

Miks? Sissetulekute vähenemisel (näiteks töökaotus, haigus, õnnetus) võib sissetulek osutuda laenu tagasimakseteks ebapiisavaks. Hilinemise korral võivad laenule rakenduda lisaks viivistele ka trahvid, mis suurendavad Sinu laenuga seotud kulusid veelgi. Maksehäired võivad võtta Sult aastateks võimaluse saada laenu ning kohtutäituritel on õigus arestida Sinu vara, sh arvelduskontosid.

5. Selgita välja kõik laenuga seotud tingimused.

Loe läbi ka kõik väikeses kirjas kirjutatu, küsi vajadusel selgitusi. Kuigi laenuandjal on kohustus Sulle lepingutingimusi selgitada, siis praktiliselt kõik laenuandjad (kaasa arvatud pangad) ei tutvusta Sulle kümnel lehel laiutavaid üldtingimusi, mis võivad sisaldada ootamatuid täiendavaid kohustusi.

Miks? Iga laenuandja peamine eesmärk on kasumit teenida ja seda saab ta teha vaid laenu andes. Laenu pakkuva laenufirma konsultant pole erapooletu nõustaja. Arvesta sellega laenunõustamist kasutades ja võimalusel aruta laenuotsus läbi pereliikmetega. Iga laen on finantskohustus, mistõttu tuleb laenu võtmine ja tagasimaksmise võimalused eelnevalt hoolikalt läbi mõelda. Tähtajaks tasumata jäänud kiirlaen tähendab laenajale tavaliselt esialgselt arvestatust suuremat kulu, kuna hilineva kiirlaenu põhiosalt arvutatakse juurde lepingujärgne viivis ja leppetrahvid.

Laenamisest ja laenudega seotud otsustest saab lugeda rohkem infoportaalidest minuraha.ee (Finantsinspektsiooni poolt loodud rahaportaal) ja laenatargalt.ee (Tarbijaameti poolt hallatav laenusoovituste portaal).

Laenude võrdlustabel