Eesti kiirlaenuturg on segaduses – maksekäsk vs hagimenetlus

Kohtud on peatatud kiirlaenuvõtjate maksekorralduste täitmise, mis võib hävitada kiirlaenuettevõtete ärimudeli ja tekitada võlgade sissenõudmisega tegelevatele asutustele tohutu lisatöö.

Probleem on selles, et kiirlaenuettevõtted annavad laene sageli vastutustundetult, kontrollimata oma klientide tegelikku maksevõimet. Nad piirduvad sageli maksuhalduri ja tolliasutustega suhtlemisega, uurimata kliendi kulutusi. Selle tulemusena antakse laene ka inimestele, kes on ilmselgelt võimetud neid tagasi maksma.

• Hinnanguliselt 10% tööealisest elanikkonnast võitleb võlgadega, paljudel on mitu või isegi kümneid laene.

Kiirlaenuettevõtete jaoks võib maksekorralduste piiramine tähendada äritegevuse lõppu, kuna kohtumenetluses ei pruugi nad saada intressi, vaid ainult põhisumma. Kohtumenetluses selgub sageli, et nõuded on alusetud, kuna laenu andmisel ei järgitud vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid.

Samas muudab maksekorralduste piiramine võlgade sissenõudmise menetluse kallimaks – kohtukulud on võlgnikule kuni 20 korda kõrgemad ja menetlus venib aastatepikkuseks!

Võlgade menetlus Eestis

Eestis eristatakse makeskäsku ja hagimenetlust kui kahte erinevat tsiviilkohtumenetluse vormi, millel on erinevad eesmärgid, protseduurid ja kasutusalad. Nende peamised erinevused:

1. Maksekorraldus

• Mõiste: Maksekorraldus on lihtsustatud menetlus väiksemate, selgemate ja vaidlustamata rahaliste nõuete (nt võlad ja maksmata arved) sissenõudmiseks.
• Eesmärk: Kiire ja kulutõhus lahendus, mis ei nõua täielikku kohtumenetlust.
• Menetlus:
  • Nõude esitaja esitab kohtule (nt e-dokumendina) taotluse, milles esitab nõude alused ja tõendid (nt leping, arve).
  • Kohus vaatab taotluse läbi ilma kostjat teavitamata ja võib kohtuistungita teha maksekorralduse.
  • Kui kostja ei vaidlusta maksekorraldust 15 päeva jooksul, muutub see täitmisele pööratavaks (sarnaselt kohtuotsusega).
  • Kui kostja vaidlustab nõude, võib asi minna kohtumenetlusse.
• Tingimused
  • Nõue peab olema rahaline, maksimaalselt kuni 8000 eurot (lihtsustatud menetluse piirmäär).
  • Nõue peab olema selge ja tõendatud (vaidlustamata).
• Eelised
  • Kiirem (tavaliselt mõne nädala jooksul).
  • Odavam (madalamad kohtukulud).
  • Vähem formaalne.
• Puudused
  • Sobib ainult vaidlustamata nõuete puhul.
  • Kui kostja vaidlustab nõude, muutub menetlus kohtumenetluseks.

2. Kohtumenetlus

• Mõiste: Kohtumenetlus on täielik kohtumenetlus, mida kasutatakse vaidluste lahendamiseks, kui pooled ei jõua kokkuleppele (nt keerulised lepingulised vaidlused, kahju hüvitamise nõuded, vara jagamine).
• Eesmärk: Vaidluste põhjalik ja õiglane lahendamine kohtu kaudu.
• Menetlus
  • Hageja esitab kohtule hagi, milles esitab oma nõuded, argumendid ja tõendid.
  • Kohus teavitab kostjat, kes võib esitada vastuse.
  • Toimuvad kohtuistungid, kus pooled esitavad oma argumendid, tunnistajad ja tõendid.
  • Kohus teeb otsuse, mis võib olla täitmisele pööratav.
• Tingimused
  • Sobib kõikidele tsiviilvaidluste liikidele, sealhulgas mitterahalistele nõuetele (nt lepingu tühistamine, au kaitsmine).
  • Nõude summale ei ole piiranguid.
• Eelised
  • Võimaldab vaidluse põhjalikku uurimist.
  • Sobib keerulisemate ja vaidlustatud juhtumite puhul.
• Puudused
  • Aeglasem (võib kesta kuid või aastaid).
  • Kallim (kõrgemad kohtukulud ja võimalikud õigusabikulud).
  • Rohkem formaalsusi ja menetlusnõudeid.

Laenuandjad võivad jääda ilma intressist

Bigbanki tegevjuht Jonna Pechter märkis, et reform ei mõjuta tõenäoliselt panku, kuna nende laenuandmise protsessid hõlmavad rangemaid kontrolle. Mõned krediidipakkujad tegutsevad aga ilma dokumente nõudmata, meelitades tarbijaid mugavusega.

Rahandusministeeriumi partner on kavandatava laenuregistri jaoks välja pakkunud mitu raamistikku. „Nad teevad lihtsalt registrikontrolli ja annavad laenu,“ selgitas Pechter. „Kui väikelaene antakse sellisel viisil, ei pruugi see mudel enam toimida.“

Ta märkis, et paljud kiirlaenud võivad olla õiguslikult vaidlustatavad, mille puhul laenuandjad saavad kohtuvaidluse käigus tagasi ainult põhisumma, mitte intressi. Kuigi see mõjutaks märkimisväärselt lühiajaliste laenude sektorit, oleks selle mõju pankadele väike, arvestades nende piiratud osalust selles turusegmendis.

Pechter tunnistas, et kuigi mõned kiirlaenude kasutajad võiksid saada pangalaenu, ei pruugi paljud seda saada. „On ka suur hulk inimesi, kelle laenutaotlused on pangad tagasi lükanud,“ lisas ta.

Mõju laenu sissenõudjatele

Aktiva Finance Groupi tegevjuht Argo Virkebau, kellele kuulub Julius Inkasso, hoiatas, et automatiseeritud süsteemide kaotamine suurendaks laenu sissenõudjate ja laenuvõtjate kulusid. Ta kritiseeris maksekorralduste piiramist, märkides, et kohtuvaidlused on võlgnikele oluliselt kallimad.

„Võlg jääb alles. Ma ei näe, kuidas see on õiglane,“ ütles ta, lükates tagasi väited, et laenu sissenõudjad võtavad liiga suuri tasusid. Ta rõhutas, et maksekorralduste ja kohtuvaidluste kogukulud on üldiselt sarnased.

Virkebau nõustus, et vastutustundlikku laenuandmist tuleb rakendada, kuid rõhutas, et liigne keerukus suurendab võlgniku koormust. „Kui kõik tuleb teha käsitsi, tõusevad kulud taevasse,“ hoiatas ta.

Ta toetas valitsuse jõupingutusi laenuandmise vastutustundlikkuse edendamiseks. Siiski hoiatas ta, et reform võib kaasa tuua aastatepikkused viivitused ja kümnekordse töökoormuse, mis sunnib inkassofirmasid värbama rohkem töötajaid.