Trumpi uue ‘Vabastamispäeva’ tollimaksud – kuidas mõjutavad need globaalset kaubandust ja Eesti majandust

Selles artiklis uurime tollimaksude – impordile kehtestatavate maksude – kui vahendite mõju, mida valitsused kasutavad kohalike tööstusharude kaitsmiseks ja piiriülese kaubanduse reguleerimiseks. Tollimaksud võivad majandust mõjutada, tõstes hindu tarbijatele ja õhutades kaubandusvaidlusi.

Samuti uurime milliseid olulisi mõjusid on Ameerika Ühendriikide president Trumpi tollimaksude poliitika avaldanud globaalsele kaubandusele.

Mis on tollimaksud

Tollimaksud, mis on ühest küljest rahvusvahelise kaubanduse tavaline osa, kätkevad endas märkimisväärset mõju. Neid imporditud kaupadelt võetavaid makse kehtestatakse selleks, et kontrollida välismaiste toodete sissevoolu ja kaitsta kodumaiseid ettevõtteid. Tollimaksude kehtestamine võib märgatavalt tõsta importkaupade maksumust tarbijatele ja võib vallandada laiemad majanduslikud tagajärjed.

Tollimaksud ei ole pelgalt maksutõkked, vaid kaitsevad riigi majandust, sest nad edendavad kohalike tööstusharude konkurentsivõimet välismaiste tööstusharude suhtes. Nende meetmete abil kaubavooge reguleerides soodustavad valitsused sageli tarbijaid eelistama kodumaiseid tooteid välismaistele. Selline protektsionismi vorm võib kannustada kaubanduspartnereid vastama omalt poolt vastutollide kehtestamisega, mis omakorda võib vallandada ülemaailmse kaubandussõja.

Tollimõjude paremaks mõistmiseks tuleb uurida nende rolli läbi ajaloo ja erinevaid liike, millest igaüks omab erinevat mõju maailmakaubandusele ja sisemisele finantsstabiilsusele. Tariife on kasutatud paljude sajandite jooksul peamise vahenditena riikliku kaubandusstrateegia elluviimiseks.

Järgnevalt vaatleme pisut üksikasjalikumalt erinevaid komponente, mis võiks anda parema ülevaate, kuidas Trumpi administratsioon on oma teisel ametiajal hakanud rakendama tollimaksudega seotud taktikaid enda huvides – mis on oluline aspekt USA kaubanduspoliitika viimatiste muutuste mõistmisel.

Tollimaksude määratlus

Oma olemuselt on tollimaksud valitsuste poolt impordile kehtestatavad maksud, mille esmane eesmärk on välismaiste kaupade hinna tõstmine võrreldes kodumaiste toodete hindadega. Need maksumäärad võivad märkimisväärselt muuta imporditud kaupade jaehinda, alates tehnikaseadmetest kuni igapäevaste kaupadeni nagu õlu, viski ja avokaadod. Selliste tollimaksude kehtestamise peamine eesmärk on tavaliselt kaitsta kodumaiseid tööstusharusid ja vähendada kaubanduspuudujääki, ühtlustades impordi- ja ekspordimahte.

Vastastikuste tollimaksude mõistel on selles valdkonnas tähtis roll. See hõlmab maksude kehtestamist, mis on samaväärsed nendega, mida teised riigid kohaldavad Ameerika ekspordi suhtes. Näiteks president Donald Trumpi eelmisel ametiajal tõusid Hiina kaupade impordile kehtestatud tollide määrad 10%-lt 20%-le – mis peegeldas tema karmi suhtumist rahvusvahelisse kaubandusse. Sellised tõusud kasvatavad USA tarbijate väljaminekuid, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada maailma majanduse olukorda ja pidurdada laiemalt tarbimiskulutusi.

Tollimaksude mõju ulatub kaugemale kui pelgalt hinnakujunduse muutmine. Neil on laiem mõju kogu majandusspektrile, mõjutades tööhõive näitajaid ja aktsiaturu kõikumisi. Ajalooliste pretsedentide ja erinevate kategooriate põhjalikum uurimine näitab, kuidas need finantsmeetmed on ajalooliselt mõjutanud kaubandussuhteid kogu maailmas.

Ajalooline taust

Tariifide areng Ameerika Ühendriikides on lugu, mida kujundavad muutused majandusstrateegiates ja kaitsemeetmetes. Enne föderaalse tulumaksu kehtestamist 1913. aastal tugines USA 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani oma kaubanduspoliitika lahutamatu osana suurel määral kõrgendatud tariifimääradele, et teenida tulu. Need kõrged tollibarjäärid olid eriti märgatavad majanduslikel kriisiaegadel, nagu Suur depressioon, mil neid kasutati kohalike tööstusharude kaitsmiseks välismaiste konkurentide eest.

Vastusena majanduslikele probleemidele ja suurenevale ülemaailmsele konkurentsile jõudis USA 20. sajandi alguses oma protektsionismi tippu väga märkimisväärsete tollimaksude kehtestamise abil. President Donald Trumpi hiljutine poliitika kordab selle perioodi kaitsvat hoiakut. Trumpi meetmed on tunnistatud üheks kõige piiravamaks alates Suure depressiooni ajal kehtinud meetmetest. Tema administratsioon kehtestas ajutised tollimaksud peamistele kaubanduspartneritele, sealhulgas Hiinale, Mehhikole ja Kanadale.

Sellised nihked rõhutavad, kuidas tollireeglid järgivad korduvat mustrit, kujundades samal ajal oluliselt ümber rahvusvahelise kaubanduse dünaamikat. Tollimaksud võivad olla lühiajaliselt kasulikud kodumaiste ettevõtete jaoks, kuid võivad avaldada ka pikaajalist kahjulikku mõju, näiteks vallandada kaubandussõdu ja õõnestada majanduslikku stabiilsust, nagu me oleme viimasel ajal ka näinud, kuidas aktsiaturud on kaotanud oma väärtusest lausa triljoneid dollareid.

Järgnevas arutelus käsitleme erinevaid tollimaksude tüüpe ja nende rolli tänapäeva kaubanduspoliitika raamistikus.

Tollimaksude liigid

Tariife on mitmesuguseid, millel on omaette mõju ülemaailmsele kaubandusele ja riigisisesele kaupade hindade kujunemisele. Peamised kategooriad on väärtuselised, spetsiifilised ja kombineeritud tollitariifid.

Väärtuselised tollitariifid ehk ad valorem (lad k vastavalt väärtusele) tollid arvutatakse protsendina importkauba väärtusest. See tollimaks muutub vastavalt kauba turuhinnale, pakkudes paindlikkust vastavalt majandusolukorrale. Seega, kui importkauba maksumus tõuseb, tõuseb ka vastav ad valorem-tollimäär, säilitades proportsionaalsuse kauba väärtusega.

Spetsiifilised tollid, seevastu, kehtestavad kindla tasumäära iga importkauba ühiku kohta, sõltumata selle turuväärtusest. Selliste fikseeritud maksumäärade haldamine on lihtne, kuid neil puudub tundlikkus turuhinna muutustele. Näiteks kindel tasu iga imporditud auto eest jääks muutumatuks, olenemata sõiduki tegelikust väärtuse muutumisest.

Kahe eelmise meetodi – ad valoremi ja spetsiifilise tariifi – ühendamisel saame kombineeritud tollitariifid, mis pakuvad kohalikele tööstusharudele paindlikumat kaitset, lisades püsivale tollimaksule juurde ka muutuva väärtuspõhise komponendi, mis võimaldab neil tõhusalt kohaneda erinevate majandustingimustega. Mainimist väärib asjaolu, et Trump kasutas taolist kombineeritud lahendust, kui ta kehtestas 25% tollimaksu terasele ja alumiiniumile, mille eesmärk oli toetada neid elutähtsaid majandussektoreid USAs.

Erinevate tollimaksu liikide mõistmine aitab paremini mõista vastuolusid, mis kaasnevad tänapäeva kaubandusalaste õigusaktidega. Edasi vaatleme, kuidas president Trump on kasutanud tollitariife valikuliselt, mis võib olla nende kasutamise motivatsiooniks ja nende oodatavat mõju, mitte ainult Ameerika Ühendriikidele, vaid ka kogu rahvusvahelisele kaubandusele.

President Trumpi tollistrateegia

President Donald Trump on hakanud oma tollipoliitika kaudu väga agressiivselt USA majandust ümber kujundama ja Ameerika tööhõivet tugevdama. Trumpi rakendatud tariifide eesmärk on elavdada kodumaist majandust, vähendada kaubandusdefitsiiti ja kaitsta riiklikke tööstusharusid välismaiste konkurentide eest. Nende strateegiliste kaubandustõkete kehtestamisega tõuseb välismaiste kaupade hind, mis ajendab tarbijaid ostma Ameerikas toodetud tooteid.

Trumpi ettekäänded tariifide kehtestamiseks on mitmekihilised. Nende tollimaksude eesmärk ei ole mitte ainult suurendada valitsuse sissetulekut, vaid ka kaitsta kodumaiseid ettevõtteid rahvusvaheliste konkurentide eest, tasakaalustades samal ajal ka kogu USA kaubandusbilanssi. Nende uute tollimaksude kehtestamisel seisavad erinevad tööstussektorid silmitsi erinevate väljakutsete ja väljavaadetega, mis toovad kaasa põhjalikke muutusi kogu Ameerika Ühendriikide majandussüsteemis.

Tariifid saavutasid hiljuti esimest korda enam kui saja aasta jooksul oma kõrgpunkti, tekitades turbulentsi ülemaailmsetel finantsturgudel ja kutsudes esile vastakaid reaktsioone rahvusvahelistelt kaubanduspartneritelt. Järgnevalt vaatleme Trumpi tollipoliitika erinevaid aspekte, muuhulgas ka majandusliku julgeoleku, vastastikuste tollitariifide ning nende kumulatiivset mõju Ameerika Ühendriikide kaubandusele.

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist, rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja leidis ETV saates “Esimene stuudio”, et Trumpi pretsedenditu tollipoliitika mõju on laialdane: “See Ühendriikide perspektiiv, et ikkagi see majanduspoliitika on väga eksperimentaalne. …neid lahendusi enamasti ei ole katsetatud niivõrd radikaalselt ja see šokiteraapia Ühendriikide ehk siis maailma kõige rikkama riigi majanduse peal avaldab paratamatult mõju ka teistele riikidele.”

Majanduslik julgeolek ja kaubavahetuse puudujääk

Trumpi tollimaksude rakendamise peamine eesmärk on lahendada üha kasvav kaubandusdefitsiit selliste riikidega nagu Hiina. See strateegia püüab neid puudujääke vähendada, kehtestades selleks kõrgemaid tollimakse ja tugevdades majanduslikku julgeolekut. 2. aprillil välja kuulutatud tariifid on üle sajandi pretsedenditud, mis tähendab märkimisväärset muutust Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitikas.

Alates 5. aprillist jõustus ühtne 10-protsendiline tollimaksumäär peaaegu kogu impordile erinevatest riikidest. See meede lisandus juba olemasolevatele kaubandustõketele. Incap Electronics Estonia OÜ juht ja omanik Otto Richard Pukk prognoosib, et see suurendab importkaupadega seotud kulusid – areng, mis avaldab rahalist survet otse tarbijatele.

Käesoleval aastal on Hiina impordi suhtes vastu võetud eriti agressiivseid tariifimeetmeid, mis kulmineerusid 145%-lise kumulatiivse maksumääraga. Sellised kõrged maksumäärad mõjutavad eeldatavasti tugevalt tarbijahindu, eelkõige importkaupade kallinemise tõttu.

Vastastikune tollimaksude kehtestamine

Trumpi lähenemisviis tollimaksudele seisneb nende vastastikku kehtestamises, et saavutada kaubandusbilansi tasakaal, kohaldades selleks ka osade riikide importkaubale kohati kõrgemaid tollimakse. Näiteks Hiina impordile on kehtestatud märkimisväärne 34% tollimaks, kusjuures konkreetsetele toodetele võidakse kohaldada ka veel täiendavat 20% suurust maksu. Euroopa Liidust imporditud kaupadele kehtib vastastikuselt 20% tollimäär.

Trumpi poliitika kohaselt kehtestatud madalaim tariif on 10% kogu Ameerika Ühendriikidesse sisenevale impordile. Ameerika kaubanduspartneritelt pärit kaupade puhul võib see tõusta kuni 50%-ni. Need tollimaksud mõjuvad nagu maksud, mis kanduvad edasi lõpptarbijatele erinevate jaotuskanalite kaudu. Üleüldine eesmärk on soodustada võrdsemaid kaubandustingimusi, kaitstes samal ajal kohalikke tööstusharusid USA turul.

Mõju USA majandusele

Trumpi tollimaksude mõju USA enda majandusele on olnud märkimisväärne ja mitmekülgne. Olulisematena võib nimetada töökohtade kadumist, pensionivarade väärtuse ja aktsiaturu langust. Tollimaksud tõstavad oodatavasti paljude importtoodete hinda, mis võib mõjutada tarbijate kulutamisharjumusi ja viia ka tarbijate usalduse languseni.

Kui me pöörame pilgu ajalukku, näiteks Suurele depressioonile, kui samuti rakendati kõrgeid tolle, on selge, et isolatsioonipoliitika võib aidata kaasa nii ülemaailmse kaubandustegevuse vähenemisele kui ka majanduslangusele. Majandusuuringud näitavad, et kuigi tariifid võivad vähendada offshore-tootmist ja edendada kohalikku tootmist, võivad need kahjustada ka USA põllumajandustootjaid, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatud vastutollide tõttu väheneb nende konkurentsivõime mujal maailmas.

Kui praegused kaubandusvaidlused jäävad lahendamata, võivad need süvendada olemasolevaid nõrkusi kogu maailma majanduses, mis võib põhjustada rahvusvahelist majanduslangust. Nende kaubanduspingete süvenemine võib õõnestada tarbijate optimismi ja aeglustada ülemaailmset majanduskasvu.

Trumpi tollimaksude vastuvõtt maailmas

Trumpi tollimaksude kehtestamisele on järgnenud kohene ja mitmekesine globaalne reaktsioon. Riigid hindavad ümber oma kaubandustaktikat ja on moodustamas uusi liite, mis võivad aidata neil muutuda vähem sõltuvaks Ameerika Ühendriikidest. See nihe laiemale kaubanduspartnerite baasile tuleneb otseselt uute tollimaksude poolt põhjustatud destabiliseerimisest. Uued maksud võivad oluliselt mõjutada tuntud tehnoloogiaettevõtteid, mis sõltuvad suurel määral rahvusvahelistest tarneahelatest.

Nende vastkehtestatud maksude vältimiseks võivad riigid taotleda uusi kaubanduslepinguid, mis muudavad rahvusvahelise kaubanduse pikaajalisi mustreid. Need muudatused on jätnud maailmaturule märgatava mulje. Börsidel kogu maailmas on toimunud märkimisväärne langus, mis on tingitud tariifide tekitatud ebaselgusest.

Järgnevates püüame anda ülevaate, kuidas on reageerinud konkreetsed maailmakaubanduses osalejad nagu Euroopa Liit ja erinevad riigid, ning analüüsida võimalikke tagajärgi kriitilistele tööstussektoritele, nagu tehnoloogia ja põllumajandus.

Euroopa Liidu vastumeetmed

Vastuseks Trumpi kehtestatud tollimaksudele on Euroopa Liit aktiivselt valmistanud ette impordile Ameerika Ühendriikidest suunatud 26 miljardi euro (mis vastab 28,5 miljardile USA dollarile ) ulatuses vastutolle. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et EL on valmis aktiveerima need vastumeetmed osana laiemast kavast Euroopa kaubandushuvide kaitsmiseks.

Alates 9. aprillist kohaldasid ELi liikmesriigid 20% tollimaksu teatud USA impordikaupadele. Need lisamaksud võivad potentsiaalselt tõsta inflatsiooni Euroopa Liidus, kahjustades töötlevat tööstust ja ka muid sektoreid, nagu näiteks Ameerika Ühendriikidega aktiivselt kauplevat ravimitööstust. ELi juhid kaaluvad tariifide kehtestamist üksnes poliitiliselt tundlikele kaupadele, et kiirendada läbirääkimisi oma atlandiülese partneriga ja samal ajal leevendada mõju kodus. Samal ajal plaanib ka Ühendkuningriik vastumeetmeid valitud Ameerika kaupadele kehtestatud maksude kaudu.

Kui kõnelused ei anna tulemusi, kavatseb Euroopa Liit võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, kehtestades veelgi kõrgemaid tollimakse Atlandi teiselt poolt pärit kaupadele, näidates piiriüleste kaubandussuhete olulisust ja keerukust ning viidates eesootavale pikaajalisele kaubanduslikule konfliktile.

Luikmel leiab, et Euroopa peaks hoiudma kättemaksuaktsioonist:  “Lähiperspektiivis, võib öelda, et kõige suurem kahju Euroopale sünnib siis, kui me liiga tõsiselt ja liiga üleüldiselt hakkame neid [vastu]tolle rakendama. Ehk siis see nii-öelda kättemaksuaktsioon, kui ta on sama nii-öelda üldine, siis see toob meile ka kaasa kõrgema inflatsiooni.” Ta toob välja, et taolised kõrged tollimäärad ei kesta väga pikalt: “Ka varasemates tollide kehtestamise episoodides, miks nad üldiselt ei kesta üle paari aasta niisugused kõrged tollid Ühendriikides, viimane kord prooviti neid siin peaaegu 100 aastat tagasi ja enne seda veel 100 aastat varem, 19. sajandi alguses, asi laguneb koost sellepärast, et tollidest on ka Ühendriikide puhul võitjaid ja kaotajaid väga ebaühtlaselt ja osariikide vahel see tulu ja kulu, seda Ühendriikide eelarve ei suuda nii-öelda tasalülitada.”

Teiste riikide reaktsioonid

Trumpi uute tollimaksude väljakuulutamine kutsus esile šokilaineid üle kogu maailma aktsiaturgude, mis kaotasid kokku üle 5 triljoni dollari oma väärtusest. Tokyo aktsiaturg koges märkimisväärset tagasilööki, eriti selle pangandussektori osas. Need finantsturgude reaktsioonid ilmestavad hästi kujunenud majandusliku ebastabiilsuse ulatust, mis esile on kutsutud.

Riigid nagu Jaapan ja Kanada väljendavad muret tollimaksude mõju üle nende majandusele. Jaapani peaminister on rõhutanud vajadust analüüsida nende maksude mõju, püüdes samal ajal jätkata koostööd Ameerika Ühendriikidega. Kanada tarbijad ja majandus aga ilmselt hakkab kogema märkimisväärseid tagasilööke.

Mõju Eestile

Kuigi Eesti roll rahvusvahelisel tasandil on tagasihoidlik, võib ta siiski olla vastuvõtlik Ameerika tariifide kehtestamisest tulenevatele kaudsetele mõjudele, sest ta on tihedalt seotud suuremate kaubanduspartnerite majandusega. Üle viie protsendi Eesti kaupade ekspordist on suunatud Ameerika Ühendriikidesse, mis teeb USAst Eesti kuuendaks olulisima kaubanduspartneri. Suur osa sellest kaubandusest toimub kaudselt Saksamaa kaudu. Eestis valmistatud tooted muutuvad sageli Saksamaa kaupade komponentideks, mida lõpuks eksporditakse ka Ameerika ostjatele.

Tehnoloogiasektor

Tehnoloogiatööstus on oma sõltuvuse tõttu rahvusvahelistest tarnevõrkudest eriti tundlik Trumpi tariifide mõju suhtes. Nende tariifide kehtestamine võib kaasa tuua tarbeelektroonika kulude suurenemise, mis mõjutab selliseid tooteid nagu nutitelefonid ja sülearvutid. Näiteks kui Apple otsustab tariifidest tulenevad kulud oma klientidele üle kanda, võivad iPhone’i hinnad Ameerika Ühendriikides 30-40 protsenti tõusta.

Hinnatõus võib avaldada märkimisväärset survet tarbijate rahalistele vahenditele, mis võib piirata nende juurdepääsu olulistele tehnoloogilistele vahenditele ja viia üldise turunõudluse languseni. See langus võib aga omakorda edasi kanduda kogu tehnoloogiavaldkonna ettevõtetele, kes sõltuvad oma toodete valmistamisel välismaistest komponentidest, võimendades sellega majanduslikke tagajärgi kogu sektoris.

Põllumajandus ja toiduained

Uute tariifide kehtestamine tekitab põllumajandussektorile olulisi raskusi. Tollimaksude kehtestamine impordile, eriti põllumajandussektoris, võib viia toiduhindade tõusuni Ameerikas. Selline inflatsioon ei koorma mitte ainult tarbijaid, vaid võib kahandada ka põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

Põllumajandustootjad kardavad üha enam, et tariifid katkestavad väetiste impordi. Selline katkestus mõjutab tõsiselt taimekasvatust ja põllumajandusettevõtete toodangut, mis on riigi julgeoleku seisukohast lahutamatu osa. Seega valmistuvad põllumajanduses tegutsejad ette aegadeks, mida iseloomustab ettearvamatus ja rahaline kitsikus.

USA tollimaksude mõju Eesti majandusele

Eesti elavnev majandus on viimasel ajal kogenud kaupade ekspordi kasvu USA-sse, mis tõusis eelmisel aastal 714 miljoni euroni. See tõstab USA Eesti tähtsuselt kuuendaks kaubanduspartneriks, mis tähistab muljetavaldavat tõusu võrreldes 499 miljoni euroga 2023. aastal ja tugevdab majandussuhteid kahe riigi vahel. Eksperdid ootavad, et USA tollimaksud mõjutavad Eesti finantsmaastikku minimaalselt.

Kaudsed mõjud läbi Eesti kaubanduspartnerite võivad aga esitada suuremaid väljakutseid. Tänu sellele sügavale sünergiale võib USA poolt ELile kehtestatud tollimaksude surve kanda üle ka Eestile. 

Eesti majanduse struktuur on tugevalt põimunud Euroopa Liidu majandusse. Valdav osa (70-80%) Eesti ekspordist on suunatud ELi riikidesse, enne kui need jõuavad reeksporditud kaupadena Ameerika Ühendriikide turule. Sellise sügavalt juurdunud sünergia tõttu võib igasugune USA poolt Euroopa Liidule kehtestatud tollimaksude surve tõenäoliselt üle kanduda ka Eestile.

USA uued tollibarjäärid seavad takistusi kogu ülemaailmsele kaubavahetusele, sealhulgas Euroopast pärit toodetele suunatud kopsakas 20%-line maks. Eesti ettevõtted valmistuvad võimalikeks raskusteks, et paremini toime tulla häiretega rahvusvahelistes tarneahelates. Nende edasine saatus laienevates kaubandusvaidlustes toetub poole sajandi pikkusele kogemusele Euroopa Liidu tolliliidu liikmena.

Ekspertide arvamused

Spetsialistid usuvad, et kuigi Ameerika Ühendriikide tariifid ei pruugi Eestit otseselt suurel määral mõjutada, on mõistlik nende üldist mõju hoolikalt kaaluda. Mihkel Nestor usub, et need mõjud Eesti majanduskasvule oleksid tõenäoliselt minimaalsed – murdosa protsenti, mitte ühe, kahe või kolme protsendi võrra. See tähendab, et vaatamata tähtsusetutele otsestele tagajärgedele on olemas laiem majanduslik ettearvamatus.

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist, rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja väljendas ETV saates “Esimene stuudio” teatavat optimismi Trumpi tollide mõjude määramatuse osas: “Hetkel on meil tegemist niisuguse populismi ja väga kiire tegutsemistahtega poliitiku võimuletulekuga ja sellest tulenevalt võib muidugi palju juhtuda. Aga see mure ekspordi pärast, mis maailma tõesti ühendab praegus seoses Ühendriikide tollidega, ma ütleks, et see ei ole nii suur määramatus, kus me olime pandeemia kõige tumedamatel hetkedel.”

Luikmel leidis, et Euroopa on möödunud koroonapandeemia tulemusena paremini valmis: “Me oleme kuidagi nagu valmistunud selleks kriisiks läbi varasemate paanikaepisoodide… siin selles kriisis on küsimus lihtsalt niisuguses globaalse kaubanduse võimalikes tulevikuperspektiivides, mis ei pruugi olla heledad, aga mis ei ole ka päris nii hullud kui siis, kui me mõtlesime, et me päriselt ka jääme väga haigeks ja ei saa tööl käia.”

Maailma Kaubandusorganisatsioonil (WTO) on oluline roll, sest ta kasutab kaubandusesindajaid asjaomaste riikide vaheliste läbirääkimiste juhtimisel ja kaubandustariifide alaste vaidluste lahendamisel. Organisatsioon tagab kehtestatud kaubanduslepingutest kinnipidamise ja pakub struktureeritud protsessi kaubandusega seotud konfliktide lahendamiseks – see on eriti oluline funktsioon kasvavate tollimaksude pingete tingimustes.

USA kehtestatud tariifidest tingitud ebakindlal maastikul orienteerudes peavad Eesti ettevõtted eeldatavasti muutma oma tegevusstrateegiaid ja keskenduma vastavalt sellele erinevatele turgudele. Tööstusjuhid soovitavad lükata kõikehõlmava analüüsi edasi, kuni on hinnatud, kuidas teised riigid reageerivad nendele poliitikamuutustele. Vaatlejad seavad kahtluse alla, kas sellised tariifide kehtestamised viivad kiiresti soodsate tulemusteni, kartes hoopis, et esialgsele kehtestamisele järgnevad pikad läbirääkimisprotsessid, mis ei too ettenähtavast tulevikus kellelegi mingit otsest kasu.

Laiem mõju globaalsele kaubandusele

Trumpi tollimaksud on muutnud oluliselt rahvusvahelisi kaubandussuhteid, mis võib viia olemasolevate kaubanduslepingute lagunemiseni ja maailmakaubanduse strateegiate ümberkorraldamiseni. See järsk muutus kutsus esile maailmaturu kohese reaktsiooni, mille tulemuseks on aktsiate väärtuste märgatav langus ja kasvav mure majandusliku tasakaalu pärast.

Tagajärjed avalduvad eeldatavasti eelkõige Eesti suhetes ELi kaubanduspartneritega. Märkimisväärse osa Eesti ekspordist moodustavad komponendid, mida müüakse teistesse ELi riikidesse. Need riigid ekspordivad seejärel valmistooteid USAsse. Kuigi USA tollid ei pruugi lüüa Eestit vahetult, kuna otsene eksport on tagasihoidlik. Kuid ka rahvusvaheliste seoste tõttu võivad takistused kanda meile üle majanduslikku turbulentsi ka läbi keeruliste ülemaailmsete kaubandusvõrgustike ja tuua kaasa laiemat majanduslikku ebastabiilsust.

Nihked kaubanduspoliitikas

Tollimaksud võivad põhjustada rahvusvahelise kaubanduse dünaamika ümberjaotumist, mille tulemuseks võib olla odava impordi sissevool, mis võib mõjutada oluliselt ka Euroopa tootjaid. Eksperdid märgivad, et USA tollimaksude tekitatud ebakindlus võib sundida Eesti ettevõtteid muutma oma äristrateegiaid, eriti neid, kes sõltuvad ekspordist Ameerika turgudele ELi partnerite kaudu.

Majandusanalüütikud hoiatavad, et peamine väljakutse Eestile on tarneahelate häired USA tollimaksude tõttu, mis mõjutavad ekspordist sõltuvaid ettevõtteid. See kaubanduspoliitika muutus rõhutab ettevõtete vajadust kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga ja otsida alternatiivseid turge riskide hajutamiseks.

Ülemaailmse majanduslanguse oht

Analüütikute hinnangul on 50% tõenäosus, et Trumpi tollipoliitika tagajärjed võivad põhjustada majanduslangust. Nad hoiatavad, et pikaajalised kaubanduskonfliktid võivad viia märkimisväärse maailmamajanduse kokkutõmbumiseni. Tollimaksud võivad avaldada suuremat mõju majandustele kui nende vahetud tagajärjed, tulenevalt maailmaturgude sügavat vastastikust sõltuvust.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni roll

WTO-l on oluline ülesanne vahendada kaubandusvaidlusi riikide vahel. Selle ülesanne on edendada õiglasi kaubandustavasid, kehtestades eeskirju, mida liikmesriigid peavad oma kaubandussuhetes järgima.

Selliste vahenditega nagu Vaidluste Lahendamise Kokkulepe (DSU) pakub WTO võimalust kaubanduslepingutest tulenevate konfliktide lahendamiseks. Trumpi kehtestatavad tollimaksud näitavad WTO nõrkust õiglase kaubanduse tagamisel, kuna ühepoolsed kaubandusmeetmed võivad õõnestada demokraatlikke struktuure ja eirata kollektiivsete kaubanduslepingute põhimõtteid.

Kõrgemaid hindu kõigile…

Kokkuvõtteks võib öelda, et president Trumpi uute tollimaksude kehtestamine on tekitanud juba praegu hulgaliselt majanduslikke tagajärgi, mis on tulenenud rahvusvahelise kaubanduse keerukusest ja mõjutavad oluliselt ka USA enda majandust. Nende meetmete eesmärk on tugevdada finantskindlust ja vähendada kaubandusdefitsiiti. Kuid nendega kaasnevad märkimisväärsed ohud, nagu hinnatõus tarbijate jaoks, võimalik tööhõive vähenemine ja ebakindlus aktsiaturul.

Reaktsioonid nendele tariifidele on kogu maailmas olnud erinevad. Euroopa Liit valmistab ette vastumeetmeid, samal ajal kui teised riigid vaatavad oma kaubanduslikud lähenemisviisid uuesti üle. Tarneahelate katkemine võib põhjustada teatud tööstusharudes, näiteks tehnoloogias ja põllumajanduses, kulude suurenemist ja logistilisi probleeme. Kuigi see ei mõjuta Eestit otseselt, võivad kaudsed mõjud ELi kaubanduspartnerite kaudu siiski ka Eesti majandusse ulatuda.

Sellised arengud viitavad võimalikele muutustele ülemaailmsetes kaubandustavades, sealhulgas rahvusvahelise majanduslanguse riski suurenemisele, ning näitavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asendamatut roll kaubandusvaidluste lahendamisel. Sellises muutuvas kaubanduskeskkonnas peavad ettevõtted ja riigid kohandama strateegiaid vastavalt, et vähendada ebasoodsate olukordade mõju ja lõigata samal ajal kasu uutest võimalustest kaubandusturgudel.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on tollimaksud ja kuidas need toimivad?

Tollimaksud on riikide poolt importkaupadele kehtestatavad maksud, mis tõstavad nende hindu ja parandavad kohalike toodete konkurentsivõimet. Need kujundavad tarbijate valikuid, muutes importkaubad kallimaks, aidates kaitsta kodumaist tööstust.

Kuidas USA on ajalooliselt tollimakse oma kaubanduspoliitikas kasutanud?

Tollimaksud on olnud USA kaubanduspoliitika peamine vahend, mida on kasutatud protektsionismi eesmärgil, aga ka riigitulude allikana enne tulumaksu kehtestamist. Nende tõstmine enneolematule tasemele Trumpi administratsiooni ajal näitab USA tagasipöördumist protektsionistlikule kaubanduspoliitikale.

Millised on erinevad tollimaksude liigid?

Tollimaksud jagunevad:

Väärtuselised ehk Ad valorem-tollid (protsent kauba väärtusest).

Spetsiifilised tollid (fikseeritud tasu ühiku kohta)

Kombineeritud tollitariifid (ad valorem’i ja spetsiifilise meetodi kombineerimine)

Nende tüüpide mõistmine aitab rahvusvahelises kaubanduses tõhusalt orienteeruda.

Kuidas mõjutavad Trumpi tollimaksud USA enda majandust?

Trumpi tollimaksud tõstavad eeldatavasti importkaupade hindu, vähendades tarbimiskulutusi ja tarbijate usaldust. Kuigi need püüavad stimuleerida kodumaist tootmist, võivad nad sellegipoolest tekitada majanduses segadust, sh tuua kaasa töökohtade kaotust ja mõjutada negatiivselt aktsiaturge.

Milline on Maailma Kaubandusorganisatsiooni roll kaubandusvaidluste lahendamisel?

Maailma Kaubandusorganisatsioonil on oluline roll kaubandusvaidluste vahendamisel ja selle tagamisel, et riigid järgiksid oma kokkulepete kohaseid õiglasi kaubandustavasid, pakkudes struktureeritud raamistikku konfliktide lahendamiseks.

Mida peaks tegema, kui Sinu pensionisamba või investeeringute väärtus on Trumpi “Vabastamispäeva” tulemusena kolinal kukkunud?