Uudised
MoneyHub on pühendunud tarbijate jaoks värskeima info leidmisele. Meie uudistevoog sisaldab valikut olulistest uudistest, neile, kes soovivad vaid olulisega kursis olla.
MoneyHubi eksperdid ütlevad:
Kuigi oleme uudistevoo koostamisel andnud endast parima, soovitame tarbijatel alati ostmisel või meie nõuannete kasutamisel teha ka oma uuringuid.
Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga ligi viis protsenti
19/06/25
2025. aasta esimeses kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes eelmise kvartaliga 3% ja 2024. aasta esimese kvartaliga 4,6%.
Korterite hinnad kasvasid aastaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%. Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. Tallinna korterite ruutmeetrihinnad jäid eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele, kuid mujal Eestis hinnad tõusid.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks, mis kajastab, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad, tõusis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 1,7% ja esimese kvartaliga 3,8%.
Allika ERR
Riik paneb hoiu-laenuühistud valiku ette: muutu pangaks või lõpeta tegevus
16/06/25
Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis karmistavad järk-järgult hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevust, et kaitsta hoiustajate raha. Alates 2029. aastast saavad hoiustega tegeleda vaid pangalitsentsiga ühistud, mis alluvad Finantsinspektsiooni järelevalvele ja Tagatisfondi garantiile.
Muudatused jõustuvad kolmes etapis:
- Keelatakse uute HLÜ-de asutamine, hoiuseintresside reklaam ja suurendatakse liikmemakse.
- HLÜ-d ei saa sõlmida ega pikendada hoiuselepinguid ning piiratakse laenamist teistele finantsasutustele.
- Hiljemalt 2027. alguseks peavad ühistud otsustama:
taotleda pangaluba, jätkata tulundusühistuna ilma hoiuseid kaasamata (vajalik Finantsinspektsiooni luba makseteenusteks või laenudeks),
või tegevus lõpetada.
Põhjuseks on HLÜ-de pangalaadne tegevus ilma finantsjärelevalveta, mis on viinud mitme HLÜ pankrotini. Eestis on 12 HLÜ-d, ligi 12 000 liikmega ja 137 miljoni euro suuruse varade mahuga, millest enamiku jagavad kolm suurimat ühistut. Hoiustajatel soovitatakse uurida ühistute plaane, kuid kiiret raha väljavõtmist pole vaja.
Allika Postimees
Bigbank annab välja 6,5-protsendilise intressiga võlakirjad
10/06/25
Bigbank kuulutas välja 3–8 miljoni euro suuruse võlakirjade avaliku pakkumise, mille märkimisperiood kestab 10.–19. juunini 2025. Võlakirjad on 10-aastase tähtajaga, fikseeritud 6,5% aastaintressiga ja kvartaalsete maksetega. Need on tagamata allutatud võlakirjad, mida noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil. Pakkumine on osa 25 miljoni euro suurusest võlakirjaprogrammist, millega tugevdatakse panga kapitalistruktuuri ja finantseeritakse laenuportfelli kasvu. Bigbanki brutolaenuportfell kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis 2,3 miljardi euroni (+32% aastaga).
Pakkumine on suunatud jae- ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Allika Postimees
Aastaga kasvasid tarbijahinnad 4,6 protsenti
03/06/25
Mais tõusis tarbijahinnaindeks Eestis võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,58%. Aprilli aastane inflatsioon oli 4,5%. Peamiselt kasvasid toidu hinnad, mis jätkavad tõusu ka juunis. Alates 1. juulist tõuseb käibemaks 22%-lt 24%-le, mis suurendab hindu umbes 1,7%. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla prognoosib aastaks 5% hinnatõusu, mis koos tulumaksu ja 6% palgatõusuga vähendab ostujõudu ja konkurentsivõimet. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõstab esile toiduainete hinnatõusu ja impordisõltuvust, märkides, et aasta algusest on hinnad kallinenud 2,3% ning Eesti Panga 6% inflatsiooniprognoos tundub realistlik.
Allikas ERR
Vanade elektrijaamade reservis hoidmise jätkamine tõstab elektriarveid.
31/05/25
Koalitsioonilepe pikendab Eesti Energia põlevkivijaamade tööiga kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni, Eleringi hinnangul vähemalt 2035. aastani, et tagada 1000 MW varustuskindlus. Jaamade reservis hoidmine maksab ~50 miljonit eurot aastas, millest ~40 miljonit eurot katab edaspidi tarbija, tõstes elektri lõpphinda ~2%. Pärast 2035. aastat peaksid gaasijaamad ja akusalvestid asendama poole põlevkivijaamade reservist, kuid täiendavaid võimsusi on vaja. Balti elektrijaam võib jätkata biokütusel.
Allikas ERR
Täpsustatud andmed: Eesti majandus püsis esimeses kvartalis languses
30/05/25
Eesti majandus langes 2025. aasta esimeses kvartalis 0,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, vastupidiselt statistikaameti varasemale kiirhinnangule, mis näitas 1,2% kasvu.
SKP oli jooksevhindades 9,3 miljardit eurot. Majandust mõjutasid negatiivselt energeetika (-22,4%) ja transpordisektor (-10,3%), positiivselt aga info ja side tegevusala (+13,3%). Lisandväärtus vähenes 0,2% ja netotootemaksud 0,9%. Eratarbimine kahanes 0,6%, investeeringud vähenesid 0,1%, kuid väliskaubandus kasvas (eksport +5,4%, import +5,8%). Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas 1,7%, kuid mittetulundussektori tarbimine vähenes 1%. Sesoonselt korrigeeritud SKP vähenes võrreldes eelmise kvartaliga 0,3%, kuid kasvas aastaga 0,1%.
Allikas ERR
Eesti keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot
28/05/25
Esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1 protsenti kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.
Mediaanpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1649 eurot. Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on mediaanpalk tõusnud ligi 100 eurot.
Esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas.
Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2 protsenti) ja Ida-Viru (6,9 protsenti) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, välja arvatud Tallinnas – 4,8 protsenti.
Allikas ERR
Pensionisüsteemi reformid uues koalitsioonilepingus
26/05/25
Allikas ERR
Automaksusoodustus lastega peredele
26/05/25
Allikas ERR
Nelja aastaga on teise samba fondidest lahkunud 250 000 inimest
21/05/25
Neli aastat pärast pensionireformi on teisest sambast lahkujate hulk jõudnud ligikaudu 250 000 inimeseni. Peamiselt võtsid raha välja Eesti keskmist palka teenivad inimesed vanuses 35 kuni 55 aastat. Nii vanuseliselt kui sissetulekult on just nemad teise pensionisamba sihtgrupp, sest omajagu tööaastaid on veel ees ning nende tulevane pension sõltub suuresti omafinantseeringust.
Allikas ERR
Haridusministeerium on algatanud eelnõu õppelaenu ja õppetoetuste seaduse muudatuseks
21/05/25
Planeeritava seaduse muudatuse raames kaotatakse laenu võtmisel eraisikust käendaja ja kinnisvaratagatise nõude. Muudatus lihtsustab taotlemist laenuvõtja jaoks ning muudab laenutaotluse menetlemise pankadele vähem koormavaks.
Lisaks pikendatakse õppelaenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele, mille tõttu väheneb õpilaste igakuine laenumakse. Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul.
Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada 1,2 protsendile pluss kuue kuu euribor ning üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiir plaanitakse langetada viielt protsendilt neljale protsendile.
Eelnõu seletuskirjas on ka ettepanek tõsta õppelaenu maksimumsumma 6000 euroni.
Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.
Allikas ERR
Eesti Energia pakub jaeinvestoritele 10 miljoni mahus võlakirju
20/05/25
Eesti riigile kuuluv energiaettevõtte Eesti Energia pakub 20. maist 30. maini jaeinvestoritele 10 miljoni euro mahus võlakirju.
Võlakirjad on kolmeaastase tähtaja ja viieprotsendilise intressimääraga, intresse makstakse 4 korda aastas alates selle aasta septembrist.
Pakkumine on suunatud jaeinvestorile ning ülemärkimisel on ettevõttel õigus eelistada endisi Enefit Greeni aktsionäre, kes olid aktsiate omanikud 28. märtsi seisuga.
Kaasatavat kapitali plaanitakse kasutada äritegevuslike eesmärkide rahastamiseks ja energeetikavaldkonna arendamiseks.
Allikas ERR
Töötute arv oli selle aasta I kvartalis viimase 12 aasta suurim
15/05/25
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 8,6% ja tööhõive määr 67,4%.
Piirkondadest ainukesena langes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%, kuid langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim.
Tööhõive määr langes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 1%, suurim langus oli Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis, aga ka Tallinnas.
Allikas ERR
Nafta hind langes üle kolme protsendi
06/05/25
Nafta hinnad kukkusid esmaspäeval Aasia turgudel üle 3% pärast OPEC+ otsust kiirendada naftatoodangu suurendamist. Brenti toornafta hind langes 2,04 dollarit barreli kohta (59,25 dollarini) ja WTI 2,10 dollarit (56,19 dollarini), mis on madalaim tase alates 9. aprillist. OPEC+ suurendab juunis toodangut 411 000 barreli võrra päevas, viies aprilli-juuni kvooditõusu 960 000 barrelini päevas.
Eksperdid hoiatavad, et kiirendatud tootmiskasv võib viia pakkumise ülejäägini. Saudi Araabia survestab tühistama vabatahtlikke kärpeid, karistades tootmiskvootidest mitte kinnipidavaid riike nagu Iraak ja Kasahstan.
Nafta hinnalangus peaks nõrgestama Venemaa võimet koguda resurrse sõjapidamiseks.
Allikas ERR
Pensionifondide eelmise aasta kiire kasv on langusega asendunud
02/05/25
Eesti pensionifondid nautisid 2024. aastal rekordilist tulu: teise samba fondid teenisid 16,5% ja kolmanda samba fondid 20,5% tootlust, absoluutväärtuses ligi 0,9 miljardit eurot.
Tõnu Lillelaid Rahandusministeeriumist tõi esile, et aktsiaturgude head aastad ja 2019. aastal kadunud investeerimispiirangud on suurendanud aktsiate osakaalu fondides (teises sambas 80%, kolmandas 85%). See on toonud kaasa kõrgeid tootlusi, eriti Lääne-Euroopa ja USA turgudelt.
2025. aastal on aga börside languse tõttu tootlused kukkunud 7%, kaotades peaaegu poole eelmise aasta kasvust. Lillelaid rõhutab, et pensionifondid on pikaajalised investeeringud ja lühiajalised langused, nagu Covid-kriis või 2008. aasta, ei tohiks muret tekitada, kuna aktsiaturud kasvavad keskmiselt 10% aastas.
Allikas ERR
SKP kiirhinnang: esimese kvartali majanduskasv oli 1,2 protsenti
30/04/25
Statistikaameti esialgse hinnangu järgi kasvas Eesti 2025. aasta esimese kvartali SKP 1,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 0,1% võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga (sesoonselt korrigeerituna). SKP täpsed andmed avaldatakse 30. mail, kiirhinnang põhineb statistilistel mudelitel.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on 2025. aasta majandusväljavaade ebakindel, olles mõjutatud tollimaksudest ja Ukraina sõjast, kuid Eesti majanduse potentsiaal jääb tugevaks tänu ettevõtlikkusele ja kaitsekulutuste kasvule.
Allikas ERR
Euroopa Keskpank langetas baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra
17/04/25
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas langetada baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra ning alates 23. aprillist on
- hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,25 protsenti
- põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,40 protsenti
- laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,65 protsenti.
Otsus mõjutab otseselt euribori.
Allikas ERR
Kulla hind tõusis ajaloo kõrgeimale tasemele
16/04/25
Kulla hind on alates selle aasta algusest tõusnud rohkem kui 23 protsent, kuid sel kolmapäeval ületas kulla hind ajaloos esimest korda 3300 dollari piiri, olles 3321,1 dollarit untsi kohta.
Analüütikud usuvad, et kullaturu aktiivsuse ja kulla hinna tõus jätkub tänu selle väärismetalli suurele nõudlusele nii keskpankade kui ka erainvestorite poolt.
Allikas ERR
Maksumuudatused 2025.aastal
12/12/24
Rahandusministeerium on andnud ülevaate oma haldusalas 2025. aastal tehtavatest seadusemuudatustest. Siin on kokkuvõtlikult esitatud kõige olulisemad muudatused.
Tulumaksumäärade kohandamine
Alates 2025. aastast suureneb füüsiliste ja juriidiliste isikute tulumaks 22 protsendini.
Käibemaksumäärade tõus
Alates 2025. aastast :
- Majutusteenuste käibemaks tõuseb 13 protsendini (9 protsendilt).
- Ajakirjanduse käibemaks tõuseb 9 protsendini (5 protsendilt)
Alates 1. juulist 2025: Käibemaks tõuseb 2 protsendipunkti võrra 24 protsendini.
Mootorsõidukimaks
Alates 2025. aasta jaanuarist võetakse Eestis kasutusele kaheosaline sõidukimaks:
- Registreerimistasu, mida makstakse sõiduki esmakordsel registreerimisel või omaniku vahetumisel riiklikus liiklusregistris.
- Aastane mootorsõidukimaks, mis põhineb sellistel parameetritel nagu kaal ja CO2-heitkogused.
Aktsiisimaksud tõusevad
Alates jaanuarist 2025:
- Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb 5 protsenti.
- Tubakaaktsiis tõuseb alates juulist täiendavalt 5 protsenti.
- Kütuseaktsiis: Bensiin 5 protsenti, diislikütus umbes 7 protsenti ja elekter umbes 40 protsenti.
Allikas ERR
Euroopa Keskpank alandab baasintressimäära 0,25 punkti võrra
06/08/24
Eestis paljude laenudega seotud näitaja, kuue kuu Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate, langes esmaspäeval 0,059 protsendipunkti võrra 3,494 protsendini.
See on esimene kord viimasel ajal, kui kuue kuu Euribor on langenud alla 3,5 protsendi.
Alates 12. juunist alandas EKP oma põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärasid vastavalt 4,25 protsendile, 4,50 protsendile ja 3,75 protsendile.
18. juulil otsustas EKP nõukogu jätta need intressimäärad muutmata.
Allikas ERR
Keskmine piima ostuhind langes Eestis 2023. aastal
25/01/24 Uudised .. 2023. aastal müüsid Eesti põllumajandustootjad 859 600 tonni piima ligi 375 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Keskmine hind oli 436,73 eurot tonni kohta, mis on 5,8% vähem kui eelmisel aastal.
Eesti Energia kolmanda kvartali kasum kasvas 55 protsenti
02/11/23 News .. The Eesti Energia Group reported third quarter sales of €408 million, with 66 percent coming from outside Estonia. Their normalised net profit for the quarter stood at €39 million, a 55 percent increase from the previous year.
oktoober Eesti supermarketites: Liha kallineb
02/11/23 News .. In Estonian shops, although food prices have slightly reduced, the decrease is primarily minimal, and the majority of products have become more costly over the years. Last month, no meat product experienced a price decline, and both rye and white bread saw a 20% price increase year-on-year.
Eesti Gaas tõstab hindu alates 1. detsembrist
01/11/23 .. Alates 1. detsembrist tõuseb Eesti Gaasi kodumajapidamiste paindliku paketi hind 27 protsenti ehk 75 penni kuupmeetri kohta.
Selver: Eesti ostjad ostavad vaid kõige vajalikumat
01/11/23 .. Eestis keskenduvad tarbijad esmatarbekaupade ostmisele ja kalduvad allahinnatud toodete poole. Samal ajal näib tööstuskaupade müük lähitulevikus tagasihoidlik, märkis Selveri äriarvestuse direktor Kristjan Anderson teisipäeval.
Tarbijahinnad tõusid oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 5 protsenti.
31/10/23 .. Eesti tarbijahinnad tõusid oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5 protsenti, selgub Statistikaameti kiirhinnangust..
Fossiilkütus võib 2027. aastal tõusta ligi 40 senti võrra
30/10/23 .. Saksa uurimisinstituudi prognoosi kohaselt võivad fossiilkütuste hinnad 2027. aastaks tõusta ligikaudu 40 penni liitri kohta, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse transpordisektorisse. Samal ajal prognoosib kliimaministeerium tagasihoidlikumat, kuni 10-protsendilist tõusu.
Eesti kolmanda kvartali SKP vähenes 2,5 protsenti
30/10/23 .. Eesti Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt vähenes Eesti SKP 2023. aasta kolmandas kvartalis 2,5 protsenti võrreldes 2022. aasta sama kvartaliga..
Eesti eluasemeturg on vähenenud kolmandiku võrra, pöördudes tagasi kümne aasta tagusele tasemele.
28/10/23 .. Aastaga võrreldes on Eesti eluasemeturu tehingud vähenenud kolmandiku võrra. Isegi kui intressimäärade tõus peatub, on kinnisvaraanalüütikud turu elavnemise suhtes skeptilised. Nende kohaselt meenutab korteriturg 2015-2016. aastat, samas kui teatud piirkondlikud ühepereelamuturud jõuavad tagasi 2013. või 2014. aasta tasemele.
Telia plaanib 5G võrgu 95-protsendilist katvust 2024. aasta lõpuks
27/10/23 .. Telia eesmärk on laiendada oma 5G-võrku nii, et see hõlmaks tuleva aasta lõpuks 95 protsenti Eesti elanikkonnast, vahendas Postimees. Praegu on nad saavutanud katvuse umbes 75 protsendi ulatuses.
