Tööandjate hinnangul on noorte viis kõige ebarealistlikumat ootust:
Uudised
MoneyHub on pühendunud tarbijate jaoks värskeima info leidmisele. Meie uudistevoog sisaldab valikut olulistest uudistest, neile, kes soovivad vaid olulisega kursis olla.
MoneyHubi eksperdid ütlevad:
Kuigi oleme uudistevoo koostamisel andnud endast parima, soovitame tarbijatel alati ostmisel või meie nõuannete kasutamisel teha ka oma uuringuid.
Eesti inimese palk
29/07/25
Coop Panga analüüsi kohaselt kulub ligi 40% eestimaalaste sissetulekust laenumaksetele, toidule ja olmekuludele.
Keskmise brutopalgaga (2000 eurot) inimese netopalk on umbes 1500 eurot, millest ~375 eurot (25%) läheb laenumakseteks, 225 eurot (15%) toidule, 300 eurot (20%) liigutatakse kontode vahel, 180 eurot (12%) kommunaalkuludele ja 120 eurot (8%) laste/lemmikloomadega seotud kuludele. Ülejäänu (20%) jaguneb transpordi, säästude ja meelelahutuse vahel – kusjuures sissetulekute kasvades säästetud summad küll mõnevõrra suurenevad, kuid mitte samas proportsioonis palgakasvuga. Kuu lõpus jääb keskmiselt arvele ~400 eurot, kuid paljudel klientidel, sõltumata sissetulekust, on see alla 100 euro. Viimaste seas on arvatavasti ka neid, kes eelistavad vaba raha hoida mõnel intressi koguval kogumiskontol.
Allikas: Postimees
Tööturule sisenevate noorte ootused vs reaalsus
23/07/25
CV.ee tööturu monitooringust selgub, et tööturule sisenevatel noortel on kõrged ootused, mis tööandjate hinnangul ei ühti tegeliku tööelu reaalsusega.
- Palgasoov (91%)
- Väga kiire liikumine karjääriredelil (37,4%)
- Paindlik tööaeg (34,2%)
- Soov, et töö oleks kogu aeg huvitav ja arendav (28,4%)
- Eeldus kohese vabaduse ja usalduse järele (28,4%)
CV.ee turundusjuht Karl Oder rõhutab, et noorte liiga kõrged palgaootused tulenevad infopuudusest. Lahenduseks on läbipaistvam ja aus palgainfo ning avatud suhtlus, mitte noorte kritiseerimine.
Tööandjate hinnangul pole enamik noori tööturule sisenedes iseseisvaks tööks valmis – vaid 4% usub, et noored saavad kohe hakkama. Ligi pooled tööandjad näevad vajadust põhjaliku juhendamise järele ja üle 80% tööandjatest pakub noortele koolitusi ja tuge sisseelamisel.
Tööandjad kritiseerivad Eesti haridussüsteemi, kuna see annab küll teoreetilised teadmised, kuid vähe praktilisi oskusi ja tööharjumusi, jättes väljaõppe tööandjatele.
Tööandjate hinnangul on uue töötaja palkamisel kõige olulisemad tegurid:
- Isikuomadused ja sobivus meeskonda (72,1%)
- Motivatsioon ja huvi töö vastu (66,5%)
- Oskused ja kompetentsid (59,2%)
- Varasem töökogemus (46,9%)
- Haridustase (31,3%)
- Palgasoov (24%)
Allikas: Postimees
Euroopa tarbijate ootused
22/07/25
Uuringu- ja konsultatsioonifirma BCG viis läbi üleeuroopalise küsitluse uurimaks tarbijate majanduslikke ootusi, ostukäitumisi ja väärtusi.
BCG raporti kokkuvõte:
- Majanduslik pessimism: 54% eurooplastest on pessimistlikud oma riigi majanduse suhtes, 52% muretseb igapäevaselt isiklike rahaasjade pärast, mis mõjutab ostuharjumusi (rohkem allahindlusi, vähem impulssoste).
- Jätkusuutlikkus vs hind: Kuigi 50% tarbijatest peab jätkusuutlikkust oluliseks, on vaid 17% valmis selle eest rohkem maksma. See loob kaupmeestele väljakutse pakkuda keskkonnasõbralikke tooteid taskukohase hinnaga.
- Lahendused kaupmeestele: StrongPointi esindaja Anton Martšenko soovitab efektiivsuse suurendamiseks elektroonilisi hinnasilte ja ärihaldussüsteeme, mis vähendavad kulusid ja toiduraiskamist, säilitades jätkusuutlikkuse.
- Teadlik tarbimine: Tarbijad eelistavad vastupidavaid tooteid, kasutatud kaupu ja jagamismajandust. Nooremad ostjad on eriti aktiivsed kasutatud toodete turul (kuni 35% regulaarseid ostjaid).
- Eetilisus ja boikotid: Tarbijad hindavad brände eetiliste kriteeriumide (keskkonnamõju, töötingimused, poliitilised seisukohad) alusel, boikoteerides vajadusel sobimatuid kaubamärke.
- Regionaalsed erinevused: Skandinaavias ollakse rohkem valmis jätkusuutlikkuse eest maksma, Lõuna- ja Ida-Euroopas domineerib hinnatundlikkus.
Uuring viidi läbi 2025. aasta kevadel, küsitledes 16 000 tarbijat üheksast Euroopa riigist.
Allikas: Postimees
Muudatused pangapäringute tegemise osas
14/07/25
Justiits- ja digiministeerium otsustas, millised asutused tohivad täitmisregistri kaudu isikute kontodele krediidiasutuses päringuid teha.
Politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ja välisluureamet said õiguse täies mahus päringuteks (konto olemasolu, saldo, väljavõte, volitatud isikud, kasusaaja, hoiulaeka olemasolu).
Maksu- ja tolliamet saab teha piiratud mahus päringuid, vaid võlgniku kontode arestimise kohta, kuna pangaväljavõtete saamiseks puudub selge seaduslik alus.
Rahapesu andmebüroo taotlus lükati tagasi, kuni õiguslik selgus on saavutatud.
Uued reeglid nõuavad iga päringu puhul täpset põhjendust ja sisekontrolli, et vältida ebaseaduslikke ja kontrollimatuid päringuid.
Allikas: Postimees
Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter: suvi 2025
08/07/25
Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et tööjõupuudus püsib tervishoius, hariduses ja insenerivaldkonnas. Ehitussektoris on lihttööliste vajadus vähenenud, kuid oskustöölisi otsitakse endiselt.
Tööjõu ülejääk on lihtsamates ametites nagu sekretärid, andmesisestajad ja lihtsamad raamatupidajad. Loomevaldkonnas, näiteks reklaamis ja kujunduses, on samuti tööjõu ülejääk.
Enamik ameteid jääb siiski tasakaalukategooriasse.
Tööjõupuuduse osas hakkavad juba esile kerkima uued ametid nagu AI-tehnikud, samas kui puudus on ka traditsioonilistel, kuid ajalooliselt väheprestiižsetel erialadel, nagu keevitajad ja toruluksepad, mis tänapäeval on siiski küllaltki kõrgelt tasustatud ja tehnoloogiliselt arenenud.
Allikas: Postimees
Riik muudab maapiirkondades kodulaenu paremini kättesaadavaks
03/07/25
Valitsus muudab maapiirkonna eluasemelaenu riikliku käenduse tingimusi, et parandada kodulaenude kättesaadavust väljaspool suuremaid linnu. Käenduse ülempiir tõuseb 80 000 eurolt 150 000 eurole ning seda saavad nüüd kasutada rohkemate piirkondade, sh Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu elanikud eluaseme ostmiseks või renoveerimiseks. Jätkuvalt jäävad maapiirkonnale suunatud käenduse sihtgrupist välistatuks Harjumaa ja Tartumaa linnad ja osad alevikud ning Pärnu linn, kus EIS pakub riiklikku käendust teistel tingimustel.
Noore pere, noore spetsialisti, veteranide ja energiatõhusa eluaseme omandaja või rekonstrueerija minimaalne omafinantseering on 10%, lasterikastel peredel 5%. Muudatused kehtivad alates 1. augustist 2025 esitatud laenutaotlustele.
2024. aastal väljastas EIS eluasemekäendusi eri sihtgruppidele kokku 26 miljoni euro väärtuses ja EISi käendusega on tagatud kõigist kehtivatest kodulaenudest 17%.
Rohkem infot leiab EISi kodulehelt.
Allikas: Postimees
Eestlaste töine puhkus
01/07/25
Citadele panga uuring näitab, et iga kolmas inimene Eestis, Lätis ja Leedus on pidanud puhkuse ajal tööd tegema. Lätis on puhkuse ajal töötanud 42%, Leedus 32% ja Eestis 33% inimestest, kusjuures Eestis on 13% täitnud tööülesandeid erandkorras ja 20% sageli.
Vaid väike osa vastanutest ütles, et neilt on puhkuse ajal töö tegemist palutud, kuid nad on sellest keeldunud – Eestis 3%, Lätis ja Leedus 2%.
Citadele uuringu järgi on tüüpiline «puhkusel töötaja» 30–50 aastane mees, kõrgharidusega ja juhtival või spetsialisti tasemel ametikohal, elab suuremas linnas, näiteks Tallinnas, on karjääris edasijõudnud ja teenib keskmisest kõrgemat palka. Ta on sageli pereinimene.
Tüüpiline «puhkus on puhkus» inimene on seevastu noorem või vanemaealine naine või mees, kes teeb pigem füüsilist või konkreetsete piiridega tööd (näiteks oskustööline, lihttööline, teenindaja) või on juba pensionil. Samuti elab ta suurema tõenäosusega väljaspool suurlinna.
Allikas: Postimees
Eestlased investeerivad aktiivselt
27/06/25
Norstati läbi viidud uuringust selgus, et vähemalt korra aastas teeb mõne investeeringu 43% eestlastest. Ligi kolmandik investoritest hindab oma portfelli väärtuseks kuni 10 000 eurot ja viiendik kuni 100 000 eurot, kusjuures enamasti on märkimisväärsete portfellideni jõutud väikeseid summasid investeerides – 57% vastanutest ütles, et nende keskmine igakuine investeeringute summa on kuni 100 eurot.
Suuremate investeeringute tegemise takistustena tuuakse välja vabade vahendite puudus (64%), hirm raha kaotada (25%), liialt keerulised majandusolud (33%), ebapiisavad teadmised investeerimisest (25%).
Olemuselt on eestlased ettevaatlikud investorid – 88% hindas oma riskitaseme keskmiseks või madalaks. Vaid 1% vastanuid otsib aktiivselt väga riskantseid, kuid tulusaid investeerimisvõimalusi. Võib öelda, et eestlased investeerivad mõistlikult ja liigselt riskimata, sest üldiselt suuri summasid kaotata – seda on kogenud vaid alla viiendiku vastanutest.
Allikas: Postimees
Palgaootus töökoha vahetusel tõusis aastaga 15%
25/06/25
Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2300 eurot, mis on 15% kõrgem kui eelmisel kevadel, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee küsitlusest. Palgaootuste ja tegeliku palga vahe on kasvanud 730 euroni, mis on viimase kaheksa aasta suurim. Reaalne netopalk kasvab neli korda aeglasemalt kui ootused.
Alates 2023. aasta sügisest on palgasurve tõusnud 32%-ni. Töötajad on valmis suurema palga nimel rohkem pingutama (57%) või vastutust võtma (41%), kuid ei soovi loobuda paindlikust töökorraldusest, väärtustest ega taluda üleolevat juhti (86%), pingelist töökeskkonda (83%) ega ümbrikupalka (79%).
Allikas: Postimees
Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga ligi viis protsenti
19/06/25
2025. aasta esimeses kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes eelmise kvartaliga 3% ja 2024. aasta esimese kvartaliga 4,6%.
Korterite hinnad kasvasid aastaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%. Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. Tallinna korterite ruutmeetrihinnad jäid eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele, kuid mujal Eestis hinnad tõusid.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks, mis kajastab, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad, tõusis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 1,7% ja esimese kvartaliga 3,8%.
Allikas: ERR
Riik paneb hoiu-laenuühistud valiku ette: muutu pangaks või lõpeta tegevus
16/06/25
Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mis karmistavad järk-järgult hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevust, et kaitsta hoiustajate raha. Alates 2029. aastast saavad hoiustega tegeleda vaid pangalitsentsiga ühistud, mis alluvad Finantsinspektsiooni järelevalvele ja Tagatisfondi garantiile.
Muudatused jõustuvad kolmes etapis:
- Keelatakse uute HLÜ-de asutamine, hoiuseintresside reklaam ja suurendatakse liikmemakse.
- HLÜ-d ei saa sõlmida ega pikendada hoiuselepinguid ning piiratakse laenamist teistele finantsasutustele.
- Hiljemalt 2027. alguseks peavad ühistud otsustama:
taotleda pangaluba, jätkata tulundusühistuna ilma hoiuseid kaasamata (vajalik Finantsinspektsiooni luba makseteenusteks või laenudeks),
või tegevus lõpetada.
Põhjuseks on HLÜ-de pangalaadne tegevus ilma finantsjärelevalveta, mis on viinud mitme HLÜ pankrotini. Eestis on 12 HLÜ-d, ligi 12 000 liikmega ja 137 miljoni euro suuruse varade mahuga, millest enamiku jagavad kolm suurimat ühistut. Hoiustajatel soovitatakse uurida ühistute plaane, kuid kiiret raha väljavõtmist pole vaja.
Allikas: Postimees
Bigbank annab välja 6,5-protsendilise intressiga võlakirjad
10/06/25
Bigbank kuulutas välja 3–8 miljoni euro suuruse võlakirjade avaliku pakkumise, mille märkimisperiood kestab 10.–19. juunini 2025. Võlakirjad on 10-aastase tähtajaga, fikseeritud 6,5% aastaintressiga ja kvartaalsete maksetega. Need on tagamata allutatud võlakirjad, mida noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil. Pakkumine on osa 25 miljoni euro suurusest võlakirjaprogrammist, millega tugevdatakse panga kapitalistruktuuri ja finantseeritakse laenuportfelli kasvu. Bigbanki brutolaenuportfell kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis 2,3 miljardi euroni (+32% aastaga).
Pakkumine on suunatud jae- ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Allikas: Postimees
Aastaga kasvasid tarbijahinnad 4,6 protsenti
03/06/25
Mais tõusis tarbijahinnaindeks Eestis võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,58%. Aprilli aastane inflatsioon oli 4,5%. Peamiselt kasvasid toidu hinnad, mis jätkavad tõusu ka juunis. Alates 1. juulist tõuseb käibemaks 22%-lt 24%-le, mis suurendab hindu umbes 1,7%. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla prognoosib aastaks 5% hinnatõusu, mis koos tulumaksu ja 6% palgatõusuga vähendab ostujõudu ja konkurentsivõimet. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõstab esile toiduainete hinnatõusu ja impordisõltuvust, märkides, et aasta algusest on hinnad kallinenud 2,3% ning Eesti Panga 6% inflatsiooniprognoos tundub realistlik.
Allikas: ERR
Vanade elektrijaamade reservis hoidmise jätkamine tõstab elektriarveid.
31/05/25
Koalitsioonilepe pikendab Eesti Energia põlevkivijaamade tööiga kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni, Eleringi hinnangul vähemalt 2035. aastani, et tagada 1000 MW varustuskindlus. Jaamade reservis hoidmine maksab ~50 miljonit eurot aastas, millest ~40 miljonit eurot katab edaspidi tarbija, tõstes elektri lõpphinda ~2%. Pärast 2035. aastat peaksid gaasijaamad ja akusalvestid asendama poole põlevkivijaamade reservist, kuid täiendavaid võimsusi on vaja. Balti elektrijaam võib jätkata biokütusel.
Allikas: ERR
Täpsustatud andmed: Eesti majandus püsis esimeses kvartalis languses
30/05/25
Eesti majandus langes 2025. aasta esimeses kvartalis 0,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, vastupidiselt statistikaameti varasemale kiirhinnangule, mis näitas 1,2% kasvu.
SKP oli jooksevhindades 9,3 miljardit eurot. Majandust mõjutasid negatiivselt energeetika (-22,4%) ja transpordisektor (-10,3%), positiivselt aga info ja side tegevusala (+13,3%). Lisandväärtus vähenes 0,2% ja netotootemaksud 0,9%. Eratarbimine kahanes 0,6%, investeeringud vähenesid 0,1%, kuid väliskaubandus kasvas (eksport +5,4%, import +5,8%). Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas 1,7%, kuid mittetulundussektori tarbimine vähenes 1%. Sesoonselt korrigeeritud SKP vähenes võrreldes eelmise kvartaliga 0,3%, kuid kasvas aastaga 0,1%.
Allikas: ERR
Eesti keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot
28/05/25
Esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1 protsenti kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.
Mediaanpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1649 eurot. Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on mediaanpalk tõusnud ligi 100 eurot.
Esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas.
Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2 protsenti) ja Ida-Viru (6,9 protsenti) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, välja arvatud Tallinnas – 4,8 protsenti.
Allikas: ERR
Pensionisüsteemi reformid uues koalitsioonilepingus
26/05/25
Reformierakond ja Eesti 200 plaanib pensionisüsteemi reforme, et motiveerida inimesi teise pensionisambasse koguma. Eesti 200 juht Kristina Kallas rõhutas teise samba tähtsust, kuna esimese samba jätkusuutlikkus on küsitav.
Peamised meetmed on:
1. Teise sambaga taasliitumise aja lühendamine. Praeguse 10 aasta asemel saaksid teisest sambast lahkunud inimesed taasliituda 5 aasta pärast, alustades kogumist samadel tingimustel (2% palgast + 4% riigi sotsiaalmaksust).
2. Pensionivara kasutamine kodulaenu sissemakseks. Noored pered saaksid teise samba vahendeid kasutada kinnisvaralaenu sissemakseks ilma sambast lahkumata. See motiveeriks noori pensionit koguma, kuigi äsja alustanutel ei pruugi raha veel piisavalt olla. Täpsem kord selgub 2026. aasta alguseks.
3. Kinnisvarapensioni kaalumine. Koalitsioon analüüsib kinnisvarapensioni vajalikkust, mis võetakse kasutusele viimasena.
Täpsemad tingimused selguvad aasta lõpuks.
Allikas: ERR
Automaksusoodustus lastega peredele
26/05/25
Eesti valitsuse koalitsioonilepe (Reformierakond ja Eesti 200) näeb ette auto aastamaksu leevendamist lastega peredele, pakkudes 100-eurost soodustust iga alaealise lapse kohta.
Peaminister Kristen Michali sõnul jõuab ettepanek parlamenti sügisel 2025 ja soodustus rakendub juba tänavu. Kui auto aastamaks on alla 100 euro, vabastatakse pere maksust täielikult. Kärgperede puhul saab soodustust kasutada vaid üks vanem. Lisaks plaanitakse ühtlustada autode ja väikebusside maksumäärad, arvestades CO2 heidet, et vähendada koormust puuetega inimestele ja paljulapselistele peredele.
Soodustuse haldamine peaks olema lihtne ja digitaalne, sarnaselt tuludeklaratsiooniga, kuigi esialgu võib see nõuda rohkem ajalist ressurssi. Mõju riigieelarvele selgub rahandusministeeriumi arvutustest, kuid 2025. aasta automaksu prognoositav tulu on 99 miljonit eurot.
Allikas: ERR
Nelja aastaga on teise samba fondidest lahkunud 250 000 inimest
21/05/25
Neli aastat pärast pensionireformi on teisest sambast lahkujate hulk jõudnud ligikaudu 250 000 inimeseni. Peamiselt võtsid raha välja Eesti keskmist palka teenivad inimesed vanuses 35 kuni 55 aastat. Nii vanuseliselt kui sissetulekult on just nemad teise pensionisamba sihtgrupp, sest omajagu tööaastaid on veel ees ning nende tulevane pension sõltub suuresti omafinantseeringust.
Allikas: ERR
Haridusministeerium on algatanud eelnõu õppelaenu ja õppetoetuste seaduse muudatuseks
21/05/25
Planeeritava seaduse muudatuse raames kaotatakse laenu võtmisel eraisikust käendaja ja kinnisvaratagatise nõude. Muudatus lihtsustab taotlemist laenuvõtja jaoks ning muudab laenutaotluse menetlemise pankadele vähem koormavaks.
Lisaks pikendatakse õppelaenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele, mille tõttu väheneb õpilaste igakuine laenumakse. Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul.
Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada 1,2 protsendile pluss kuue kuu euribor ning üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiir plaanitakse langetada viielt protsendilt neljale protsendile.
Eelnõu seletuskirjas on ka ettepanek tõsta õppelaenu maksimumsumma 6000 euroni.
Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.
Allikas: ERR
Eesti Energia pakub jaeinvestoritele 10 miljoni mahus võlakirju
20/05/25
Eesti riigile kuuluv energiaettevõtte Eesti Energia pakub 20. maist 30. maini jaeinvestoritele 10 miljoni euro mahus võlakirju.
Võlakirjad on kolmeaastase tähtaja ja viieprotsendilise intressimääraga, intresse makstakse 4 korda aastas alates selle aasta septembrist.
Pakkumine on suunatud jaeinvestorile ning ülemärkimisel on ettevõttel õigus eelistada endisi Enefit Greeni aktsionäre, kes olid aktsiate omanikud 28. märtsi seisuga.
Kaasatavat kapitali plaanitakse kasutada äritegevuslike eesmärkide rahastamiseks ja energeetikavaldkonna arendamiseks.
Allikas: ERR
Töötute arv oli selle aasta I kvartalis viimase 12 aasta suurim
15/05/25
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 8,6% ja tööhõive määr 67,4%.
Piirkondadest ainukesena langes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%, kuid langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim.
Tööhõive määr langes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 1%, suurim langus oli Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis, aga ka Tallinnas.
Allikas: ERR
Nafta hind langes üle kolme protsendi
06/05/25
Nafta hinnad kukkusid esmaspäeval Aasia turgudel üle 3% pärast OPEC+ otsust kiirendada naftatoodangu suurendamist. Brenti toornafta hind langes 2,04 dollarit barreli kohta (59,25 dollarini) ja WTI 2,10 dollarit (56,19 dollarini), mis on madalaim tase alates 9. aprillist. OPEC+ suurendab juunis toodangut 411 000 barreli võrra päevas, viies aprilli-juuni kvooditõusu 960 000 barrelini päevas.
Eksperdid hoiatavad, et kiirendatud tootmiskasv võib viia pakkumise ülejäägini. Saudi Araabia survestab tühistama vabatahtlikke kärpeid, karistades tootmiskvootidest mitte kinnipidavaid riike nagu Iraak ja Kasahstan.
Nafta hinnalangus peaks nõrgestama Venemaa võimet koguda resurrse sõjapidamiseks.
Allikas: ERR
Pensionifondide eelmise aasta kiire kasv on langusega asendunud
02/05/25
Eesti pensionifondid nautisid 2024. aastal rekordilist tulu: teise samba fondid teenisid 16,5% ja kolmanda samba fondid 20,5% tootlust, absoluutväärtuses ligi 0,9 miljardit eurot.
Tõnu Lillelaid Rahandusministeeriumist tõi esile, et aktsiaturgude head aastad ja 2019. aastal kadunud investeerimispiirangud on suurendanud aktsiate osakaalu fondides (teises sambas 80%, kolmandas 85%). See on toonud kaasa kõrgeid tootlusi, eriti Lääne-Euroopa ja USA turgudelt.
2025. aastal on aga börside languse tõttu tootlused kukkunud 7%, kaotades peaaegu poole eelmise aasta kasvust. Lillelaid rõhutab, et pensionifondid on pikaajalised investeeringud ja lühiajalised langused, nagu Covid-kriis või 2008. aasta, ei tohiks muret tekitada, kuna aktsiaturud kasvavad keskmiselt 10% aastas.
Allikas: ERR
SKP kiirhinnang: esimese kvartali majanduskasv oli 1,2 protsenti
30/04/25
Statistikaameti esialgse hinnangu järgi kasvas Eesti 2025. aasta esimese kvartali SKP 1,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 0,1% võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga (sesoonselt korrigeerituna). SKP täpsed andmed avaldatakse 30. mail, kiirhinnang põhineb statistilistel mudelitel.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on 2025. aasta majandusväljavaade ebakindel, olles mõjutatud tollimaksudest ja Ukraina sõjast, kuid Eesti majanduse potentsiaal jääb tugevaks tänu ettevõtlikkusele ja kaitsekulutuste kasvule.
Allikas: ERR
Euroopa Keskpank langetas baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra
17/04/25
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas langetada baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra ning alates 23. aprillist on
- hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,25 protsenti
- põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,40 protsenti
- laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,65 protsenti.
Otsus mõjutab otseselt euribori.
Allikas: ERR
Kulla hind tõusis ajaloo kõrgeimale tasemele
16/04/25
Kulla hind on alates selle aasta algusest tõusnud rohkem kui 23 protsent, kuid sel kolmapäeval ületas kulla hind ajaloos esimest korda 3300 dollari piiri, olles 3321,1 dollarit untsi kohta.
Analüütikud usuvad, et kullaturu aktiivsuse ja kulla hinna tõus jätkub tänu selle väärismetalli suurele nõudlusele nii keskpankade kui ka erainvestorite poolt.
Allikas: ERR
Maksumuudatused 2025.aastal
12/12/24
Rahandusministeerium on andnud ülevaate oma haldusalas 2025. aastal tehtavatest seadusemuudatustest. Siin on kokkuvõtlikult esitatud kõige olulisemad muudatused.
Tulumaksumäärade kohandamine
Alates 2025. aastast suureneb füüsiliste ja juriidiliste isikute tulumaks 22 protsendini.
Käibemaksumäärade tõus
Alates 2025. aastast :
- Majutusteenuste käibemaks tõuseb 13 protsendini (9 protsendilt).
- Ajakirjanduse käibemaks tõuseb 9 protsendini (5 protsendilt)
Alates 1. juulist 2025: Käibemaks tõuseb 2 protsendipunkti võrra 24 protsendini.
Mootorsõidukimaks
Alates 2025. aasta jaanuarist võetakse Eestis kasutusele kaheosaline sõidukimaks:
- Registreerimistasu, mida makstakse sõiduki esmakordsel registreerimisel või omaniku vahetumisel riiklikus liiklusregistris.
- Aastane mootorsõidukimaks, mis põhineb sellistel parameetritel nagu kaal ja CO2-heitkogused.
Aktsiisimaksud tõusevad
Alates jaanuarist 2025:
- Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb 5 protsenti.
- Tubakaaktsiis tõuseb alates juulist täiendavalt 5 protsenti.
- Kütuseaktsiis: Bensiin 5 protsenti, diislikütus umbes 7 protsenti ja elekter umbes 40 protsenti.
Allikas: ERR
Euroopa Keskpank alandab baasintressimäära 0,25 punkti võrra
06/08/24
Eestis paljude laenudega seotud näitaja, kuue kuu Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate, langes esmaspäeval 0,059 protsendipunkti võrra 3,494 protsendini.
See on esimene kord viimasel ajal, kui kuue kuu Euribor on langenud alla 3,5 protsendi.
Alates 12. juunist alandas EKP oma põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärasid vastavalt 4,25 protsendile, 4,50 protsendile ja 3,75 protsendile.
18. juulil otsustas EKP nõukogu jätta need intressimäärad muutmata.
Allikas: ERR
Keskmine piima ostuhind langes Eestis 2023. aastal
25/01/24 Uudised .. 2023. aastal müüsid Eesti põllumajandustootjad 859 600 tonni piima ligi 375 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Keskmine hind oli 436,73 eurot tonni kohta, mis on 5,8% vähem kui eelmisel aastal.
Eesti Energia kolmanda kvartali kasum kasvas 55 protsenti
02/11/23 News .. The Eesti Energia Group reported third quarter sales of €408 million, with 66 percent coming from outside Estonia. Their normalised net profit for the quarter stood at €39 million, a 55 percent increase from the previous year.
oktoober Eesti supermarketites: Liha kallineb
02/11/23 News .. In Estonian shops, although food prices have slightly reduced, the decrease is primarily minimal, and the majority of products have become more costly over the years. Last month, no meat product experienced a price decline, and both rye and white bread saw a 20% price increase year-on-year.
Eesti Gaas tõstab hindu alates 1. detsembrist
01/11/23 .. Alates 1. detsembrist tõuseb Eesti Gaasi kodumajapidamiste paindliku paketi hind 27 protsenti ehk 75 penni kuupmeetri kohta.
Selver: Eesti ostjad ostavad vaid kõige vajalikumat
01/11/23 .. Eestis keskenduvad tarbijad esmatarbekaupade ostmisele ja kalduvad allahinnatud toodete poole. Samal ajal näib tööstuskaupade müük lähitulevikus tagasihoidlik, märkis Selveri äriarvestuse direktor Kristjan Anderson teisipäeval.
Tarbijahinnad tõusid oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 5 protsenti.
31/10/23 .. Eesti tarbijahinnad tõusid oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5 protsenti, selgub Statistikaameti kiirhinnangust..
Fossiilkütus võib 2027. aastal tõusta ligi 40 senti võrra
30/10/23 .. Saksa uurimisinstituudi prognoosi kohaselt võivad fossiilkütuste hinnad 2027. aastaks tõusta ligikaudu 40 penni liitri kohta, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse transpordisektorisse. Samal ajal prognoosib kliimaministeerium tagasihoidlikumat, kuni 10-protsendilist tõusu.
Eesti kolmanda kvartali SKP vähenes 2,5 protsenti
30/10/23 .. Eesti Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt vähenes Eesti SKP 2023. aasta kolmandas kvartalis 2,5 protsenti võrreldes 2022. aasta sama kvartaliga..
Eesti eluasemeturg on vähenenud kolmandiku võrra, pöördudes tagasi kümne aasta tagusele tasemele.
28/10/23 .. Aastaga võrreldes on Eesti eluasemeturu tehingud vähenenud kolmandiku võrra. Isegi kui intressimäärade tõus peatub, on kinnisvaraanalüütikud turu elavnemise suhtes skeptilised. Nende kohaselt meenutab korteriturg 2015-2016. aastat, samas kui teatud piirkondlikud ühepereelamuturud jõuavad tagasi 2013. või 2014. aasta tasemele.
Telia plaanib 5G võrgu 95-protsendilist katvust 2024. aasta lõpuks
27/10/23 .. Telia eesmärk on laiendada oma 5G-võrku nii, et see hõlmaks tuleva aasta lõpuks 95 protsenti Eesti elanikkonnast, vahendas Postimees. Praegu on nad saavutanud katvuse umbes 75 protsendi ulatuses.
