MoneyHubi eksperdid ütlevad:
Kuigi oleme uudistevoo koostamisel andnud endast parima, soovitame tarbijatel alati ostmisel või meie nõuannete kasutamisel teha ka oma uuringuid.
27/05/25
Esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1 protsenti kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.
Mediaanpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1649 eurot. Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on mediaanpalk tõusnud ligi 100 eurot.
Esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas.
Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2 protsenti) ja Ida-Viru (6,9 protsenti) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, välja arvatud Tallinnas – 4,8 protsenti.
Allikas ERR
26/05/25
Allikas ERR
26/05/25
Allikas ERR
21/05/25
Neli aastat pärast pensionireformi on teisest sambast lahkujate hulk jõudnud ligikaudu 250 000 inimeseni. Peamiselt võtsid raha välja Eesti keskmist palka teenivad inimesed vanuses 35 kuni 55 aastat. Nii vanuseliselt kui sissetulekult on just nemad teise pensionisamba sihtgrupp, sest omajagu tööaastaid on veel ees ning nende tulevane pension sõltub suuresti omafinantseeringust.
Allikas ERR
21/05/25
Planeeritava seaduse muudatuse raames kaotatakse laenu võtmisel eraisikust käendaja ja kinnisvaratagatise nõude. Muudatus lihtsustab taotlemist laenuvõtja jaoks ning muudab laenutaotluse menetlemise pankadele vähem koormavaks.
Lisaks pikendatakse õppelaenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele, mille tõttu väheneb õpilaste igakuine laenumakse. Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul.
Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada 1,2 protsendile pluss kuue kuu euribor ning üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiir plaanitakse langetada viielt protsendilt neljale protsendile.
Eelnõu seletuskirjas on ka ettepanek tõsta õppelaenu maksimumsumma 6000 euroni.
Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.
Allikas ERR
20/05/25
Eesti riigile kuuluv energiaettevõtte Eesti Energia pakub 20. maist 30. maini jaeinvestoritele 10 miljoni euro mahus võlakirju.
Võlakirjad on kolmeaastase tähtaja ja viieprotsendilise intressimääraga, intresse makstakse 4 korda aastas alates selle aasta septembrist.
Pakkumine on suunatud jaeinvestorile ning ülemärkimisel on ettevõttel õigus eelistada endisi Enefit Greeni aktsionäre, kes olid aktsiate omanikud 28. märtsi seisuga.
Kaasatavat kapitali plaanitakse kasutada äritegevuslike eesmärkide rahastamiseks ja energeetikavaldkonna arendamiseks.
Allikas ERR
15/05/25
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 8,6% ja tööhõive määr 67,4%.
Piirkondadest ainukesena langes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%, kuid langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim.
Tööhõive määr langes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 1%, suurim langus oli Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis, aga ka Tallinnas.
Allikas ERR
06/05/25
Nafta hinnad kukkusid esmaspäeval Aasia turgudel üle 3% pärast OPEC+ otsust kiirendada naftatoodangu suurendamist. Brenti toornafta hind langes 2,04 dollarit barreli kohta (59,25 dollarini) ja WTI 2,10 dollarit (56,19 dollarini), mis on madalaim tase alates 9. aprillist. OPEC+ suurendab juunis toodangut 411 000 barreli võrra päevas, viies aprilli-juuni kvooditõusu 960 000 barrelini päevas.
Eksperdid hoiatavad, et kiirendatud tootmiskasv võib viia pakkumise ülejäägini. Saudi Araabia survestab tühistama vabatahtlikke kärpeid, karistades tootmiskvootidest mitte kinnipidavaid riike nagu Iraak ja Kasahstan.
Nafta hinnalangus peaks nõrgestama Venemaa võimet koguda resurrse sõjapidamiseks.
Allikas ERR
02/05/25
Eesti pensionifondid nautisid 2024. aastal rekordilist tulu: teise samba fondid teenisid 16,5% ja kolmanda samba fondid 20,5% tootlust, absoluutväärtuses ligi 0,9 miljardit eurot.
Tõnu Lillelaid Rahandusministeeriumist tõi esile, et aktsiaturgude head aastad ja 2019. aastal kadunud investeerimispiirangud on suurendanud aktsiate osakaalu fondides (teises sambas 80%, kolmandas 85%). See on toonud kaasa kõrgeid tootlusi, eriti Lääne-Euroopa ja USA turgudelt.
2025. aastal on aga börside languse tõttu tootlused kukkunud 7%, kaotades peaaegu poole eelmise aasta kasvust. Lillelaid rõhutab, et pensionifondid on pikaajalised investeeringud ja lühiajalised langused, nagu Covid-kriis või 2008. aasta, ei tohiks muret tekitada, kuna aktsiaturud kasvavad keskmiselt 10% aastas.
Allikas ERR
30/04/25
Statistikaameti esialgse hinnangu järgi kasvas Eesti 2025. aasta esimese kvartali SKP 1,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 0,1% võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga (sesoonselt korrigeerituna). SKP täpsed andmed avaldatakse 30. mail, kiirhinnang põhineb statistilistel mudelitel.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on 2025. aasta majandusväljavaade ebakindel, olles mõjutatud tollimaksudest ja Ukraina sõjast, kuid Eesti majanduse potentsiaal jääb tugevaks tänu ettevõtlikkusele ja kaitsekulutuste kasvule.
Allikas ERR
17/04/25
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas langetada baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra ning alates 23. aprillist on
Otsus mõjutab otseselt euribori.
Allikas ERR
16/04/25
Kulla hind on alates selle aasta algusest tõusnud rohkem kui 23 protsent, kuid sel kolmapäeval ületas kulla hind ajaloos esimest korda 3300 dollari piiri, olles 3321,1 dollarit untsi kohta.
Analüütikud usuvad, et kullaturu aktiivsuse ja kulla hinna tõus jätkub tänu selle väärismetalli suurele nõudlusele nii keskpankade kui ka erainvestorite poolt.
Allikas ERR
12/12/24
Rahandusministeerium on andnud ülevaate oma haldusalas 2025. aastal tehtavatest seadusemuudatustest. Siin on kokkuvõtlikult esitatud kõige olulisemad muudatused.
Tulumaksumäärade kohandamine
Alates 2025. aastast suureneb füüsiliste ja juriidiliste isikute tulumaks 22 protsendini.
Käibemaksumäärade tõus
Alates 2025. aastast :
Alates 1. juulist 2025: Käibemaks tõuseb 2 protsendipunkti võrra 24 protsendini.
Mootorsõidukimaks
Alates 2025. aasta jaanuarist võetakse Eestis kasutusele kaheosaline sõidukimaks:
Aktsiisimaksud tõusevad
Alates jaanuarist 2025:
Allikas ERR
06/08/24
Eestis paljude laenudega seotud näitaja, kuue kuu Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate, langes esmaspäeval 0,059 protsendipunkti võrra 3,494 protsendini.
See on esimene kord viimasel ajal, kui kuue kuu Euribor on langenud alla 3,5 protsendi.
Alates 12. juunist alandas EKP oma põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärasid vastavalt 4,25 protsendile, 4,50 protsendile ja 3,75 protsendile.
18. juulil otsustas EKP nõukogu jätta need intressimäärad muutmata.
Allikas ERR
25/01/24 Uudised .. 2023. aastal müüsid Eesti põllumajandustootjad 859 600 tonni piima ligi 375 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Keskmine hind oli 436,73 eurot tonni kohta, mis on 5,8% vähem kui eelmisel aastal.
02/11/23 News .. The Eesti Energia Group reported third quarter sales of €408 million, with 66 percent coming from outside Estonia. Their normalised net profit for the quarter stood at €39 million, a 55 percent increase from the previous year.
02/11/23 News .. In Estonian shops, although food prices have slightly reduced, the decrease is primarily minimal, and the majority of products have become more costly over the years. Last month, no meat product experienced a price decline, and both rye and white bread saw a 20% price increase year-on-year.
01/11/23 .. Alates 1. detsembrist tõuseb Eesti Gaasi kodumajapidamiste paindliku paketi hind 27 protsenti ehk 75 penni kuupmeetri kohta.
01/11/23 .. Eestis keskenduvad tarbijad esmatarbekaupade ostmisele ja kalduvad allahinnatud toodete poole. Samal ajal näib tööstuskaupade müük lähitulevikus tagasihoidlik, märkis Selveri äriarvestuse direktor Kristjan Anderson teisipäeval.
31/10/23 .. Eesti tarbijahinnad tõusid oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5 protsenti, selgub Statistikaameti kiirhinnangust..
30/10/23 .. Saksa uurimisinstituudi prognoosi kohaselt võivad fossiilkütuste hinnad 2027. aastaks tõusta ligikaudu 40 penni liitri kohta, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse transpordisektorisse. Samal ajal prognoosib kliimaministeerium tagasihoidlikumat, kuni 10-protsendilist tõusu.
30/10/23 .. Eesti Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt vähenes Eesti SKP 2023. aasta kolmandas kvartalis 2,5 protsenti võrreldes 2022. aasta sama kvartaliga..
28/10/23 .. Aastaga võrreldes on Eesti eluasemeturu tehingud vähenenud kolmandiku võrra. Isegi kui intressimäärade tõus peatub, on kinnisvaraanalüütikud turu elavnemise suhtes skeptilised. Nende kohaselt meenutab korteriturg 2015-2016. aastat, samas kui teatud piirkondlikud ühepereelamuturud jõuavad tagasi 2013. või 2014. aasta tasemele.
27/10/23 .. Telia eesmärk on laiendada oma 5G-võrku nii, et see hõlmaks tuleva aasta lõpuks 95 protsenti Eesti elanikkonnast, vahendas Postimees. Praegu on nad saavutanud katvuse umbes 75 protsendi ulatuses.