Sotsiaalkindlustus ja riiklikud hüvitised – mida peaksite neist teadma

Eestis on olemas terviklik sotsiaalkindlustussüsteem, mille eesmärk on toetada kodanikke ja elanikke elusündmuste korral, nagu töö kaotus, lapse sünd, puue ja perekonna muutused. Käesolev juhend annab 2026. aasta seisuga ajakohase ülevaate töötushüvitistest, perehüvitistest ja muudest olulistest sotsiaaltoetustest, mis on kättesaadavad Eestis elavatele inimestele.

• Eesti pakub terviklikke sotsiaaltoetusi, mis hõlmavad töötust, perekonda, puuet ja erakorralisi olukordi
• Enamikku perehüvitisi haldab Sotsiaalkindlustusamet, töötushüvitisi aga Töötukassa
• Hüvitiste summad indekseeritakse tavaliselt kord aastas ja võivad muutuda – kontrollige alati kehtivaid määrasid
• Enamikku hüvitisi saavad nii kodanikud kui ka kehtiva elamisloaga elanikud
• Sotsiaalmaksu maksvad tööandjad aitavad tagada, et töötajad saaksid vajaduse korral hüvitisi
• Enamik taotlusi saab täita turvalise veebipõhise iseteeninduse kaudu

Oluline: Toetuste eeskirjad ja summad võivad igal ajal muutuda. Enne otsuste tegemist kontrollige alati ametlikel valitsuse veebisaitidel kehtivat teavet. See artikkel on kirjutatud Eestis elavatele ja töötavatele inimestele, sealhulgas kehtiva elamisloaga välismaalastele.

Olulisemad asutused ja ametlikud teabeallikad

Eesti sotsiaalkindlustust haldavad mitmed riigiasutused. Täpse ja ajakohase teabe saamiseks pöörduge alati ametlike valitsuse portaalide poole.

Eesti ja ELi kodanikud ning enamik pikaajalisi elanikke saavad nendesse portaalidesse sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või ELi eID abil. Riiklik portaal pakub mugavat iseteenindust, mis võimaldab ühelt kontolt juurdepääsu mitmele asutusele.

Töötushüvitis ja tööotsija toetus

Eesti pakub töötuks jäänud inimestele kahte peamist rahalist toetust: töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peate vastama järgmistele tingimustele:

• Olete maksnud kohustuslikku töötuskindlustusmakset
• Olete registreeritud töötukassas töötuna
• Olete kaotanud töö sunniviisiliselt (mitte omal soovil või väärkäitumise tõttu)
• Olete maksnud kindlustusmakseid vähemalt 12 kuud viimase 36 kuu jooksul

Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub teie eelmisest keskmisest sissetulekust. Tavaliselt moodustab hüvitis esimese 100 kalendripäeva jooksul 60% eelmisest sissetulekust, seejärel väheneb see ülejäänud perioodiks 40%ni. Hüvitist makstakse kord kuus, tavaliselt Eesti pangakontole.

Maksmise kestus sõltub teie kindlustusperioodist:

Märkus: need protsendid ja kestused tuleks kontrollida Töötukassa ametlikul veebilehel, kuna need võivad muutuda.

Töötushüvitis

Kui te ei ole kindlustushüvitise saamise tingimustele vastav, võite olla õigustatud saama töötushüvitist – sissetulekust sõltuvat toetust kindlasummalise igakuise hüvitisena. See on mõeldud tööotsijatele, kes ei ole kogunud piisavalt kindlustusmakseid. Tavapärane makse kestus on kuni 270 päeva.

Kontrollige kehtivaid summasid ja tingimusi ametlikul juhendilehel.

Erireeglid ja aruandlus

• Osaline töökaotus, koondamised ja kollektiivsed vallandamised on reguleeritud erisätetega
• Kõik teenitud tulud tuleb deklareerida Töötukassale, et vältida ülemaksete tegemist
• Hüvitised on maksustatav tulu

Näide

Maastikuarhitekt, kes teenis enne töö kaotust 1800 eurot brutopalgaga kuus, võib saada esimesed 100 päeva ligikaudu 1080 eurot kuus (60%) ja seejärel 720 eurot kuus (40%). See on ainult illustratiivne näide – kasutage ametlikke hüvitiste kalkulaatoreid või võtke ühendust Töötukassaga telefoni või e-posti teel, et saada isiklikku teavet.

Perehüvitised ja lastega seotud toetused

Eestis on universaalne, elukohapõhine perehüvitiste süsteem. Toetus on seotud peamiselt Eestis elava lapsega, mitte vanemate sissetulekuga. Nii taotleja (tavaliselt vanem või eestkostja) kui ka laps peavad tavaliselt olema Eesti elanikud, kelle tegelik elukoht on Eestis – ainult rahvastikuregistris registreerimine ei ole piisav, kui perekond tegelikult elab välismaal.

Toetused makstakse tavaliselt kuni lapse 19. eluaastani või selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks, tingimusel et ta ei ole lõpetanud keskharidust.

Peretoetused on üldjuhul maksuvabad ja makstakse kord kuus, tavaliselt umbes 8. kuupäeval. Kehtivad määrad leiate Sotsiaalkindlustusameti peretoetuste lehelt.

Välismaalastele: kui teil on ajutine elamisluba, kehtib teie õigus saada perehüvitisi tavaliselt ainult elamisloa kehtivusaja jooksul.

Sünni-, vanemlikud ja lapsendamisega seotud toetused

Eesti toetab peresid rahaliselt lapse sünni või lapsendamise korral mitme ühekordse ja korduva maksega.

Sünnitoetus

Ühekordne makse iga sündinud lapse kohta, tavaliselt:

• 320 eurot ühe lapse sünni eest
• 320 eurot lapse kohta kaksikute puhul
• 1000 eurot lapse kohta kolmikute või enamate laste puhul (mitmikud)

Makse tehakse pärast sünni registreerimist. Täpsed summad kontrollige ametlikest allikatest.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis on igakuine sissetulekut asendav hüvitis, mida makstakse vanematele ja mis on seotud vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksumaksete summaga. See võimaldab vanematel võtta vanemapuhkust, säilitades samal ajal sissetuleku.

Vanemad võivad saada vanemahüvitist töötamise ajal, kuid kuu sissetuleku piirmäära ületamine võib vähendada või edasi lükata selle kuu makse. Kontrollige kehtivaid sissetuleku piirmäära eeskirju Sotsiaalkindlustusameti vanemahüvitise leheküljel.

Jagatud vanemahüvitise kontseptsioon võimaldab mõlemal vanemal hüvitise perioodi jagada, pakkudes paindlikkust lastega peredele.

Lapsendamise toetus

Ühekordne toetus, mis sarnaneb sünnitoetusega (tavaliselt 320 eurot adopteeritud lapse kohta) ja makstakse, kui laps liitub ametlikult perega adopteerimise teel. Adoptiivvanemad võivad saada vanemahüvitist ja vanemapuhkust tingimustel, mis on üldjoontes võrreldavad bioloogiliste vanematega.

Näide

Kaks töötavat vanemat Tallinnas, kes ootavad oma esimest last, võivad saada:

1. Sünnitoetus: 320 eurot ühekordne toetus pärast lapse sündi
2. Rasedus- ja sünnitushüvitis: maksab Tervisekassa rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal (tavaliselt 140 päeva)
3. Vanemahüvitis: igakuised maksed, mis põhinevad eelmise saaja sissetulekul ja jätkuvad kuni lapse umbes 18 kuu vanuseni
4. Isapuhkuse hüvitis: teisele vanemale, kes võtab isapuhkust

See on ainult illustratiivne näide – tegelikud õigused sõltuvad individuaalsetest asjaoludest.

Jätkuvad laste toetused ja toetus suurperedele või ühe vanemaga peredele

Eesti maksab igakuist laste toetust ja lisatoetust suurperedele, üksikvanematele, ajateenijate lastele ja eestkostel olevatele lastele.

Üldine laste toetus

Kuu makse kuni lapse 19. eluaastani, mis jätkub kuni kooliaasta lõpuni, kui laps jätkab üldhariduskoolis õpinguid ja ei ole veel kooli lõpetanud. Lapse toetuse saamiseks peab laps olema registreeritud Eestis.

• Esimene ja teine laps: 80 eurot kuus igaühe kohta
• Kolmas ja järgmised lapsed: 100 eurot kuus iga lapse kohta

Paljulapselised pered saavad kõigi laste eest kumulatiivseid toetusi.

Suure pere toetus

Lisatoetus kuus peredele, kus on kolm või enam last:

• 3–6 last: 450 eurot kuus
• 7+ last: 650 eurot kuus

Need määrad võivad seadusega muutuda, seega kontrollige kehtivaid summasid.

Üksikvanema laste toetus

Kuine 80 euro suurune toetus iga abikõlbliku lapse kohta, kui näiteks üks vanem ei ole sünnitunnistusel kirjas või on seaduslikult kadunuks tunnistatud. Tavaliselt makstakse toetust kuni lapse 19. eluaastani, kui ta veel õpib.

Eriolukorra toetused

Maksed tehakse tavaliselt kord kuus, umbes 8. kuupäeval, sageli koos üldise lasteabirahaga, ning need ei ole tulumaksuga maksustatavad.

Hoidke oma andmed ajakohasena: teavitage Sotsiaalkindlustusametit hooldusõiguse, kooliskäimise või elukoha muutustest, et vältida ülemaksete tegemist, mis tuleb hiljem tagasi maksta. Kui teie eelmise lapse olukord muutub, uuendage oma andmed viivitamatult.

Puudega lastega seotud toetused ja ülalpidamine

Eesti pakub täiendavat rahalist toetust hooldusperedele, kes kasvatavad puudega lapsi või kellele kohtuotsusega määratud laste ülalpidamistoetust (alimendid) ei maksta.

Puudega seotud laste toetused

Puudega lastele kehtivad järgmised lastehooldustoetuse määrad:

Kontrollige neid summasid Sotsiaalkindlustusameti veebisaidil. Puudega vanem, kes kasvatab alaealist last, võib saada ka puudega vanema toetust ligikaudu 19,18 eurot kuus.

Elatistoetus

Kui teine vanem ei maksa kohtu poolt määratud elatist, võib abiks olla elatisabi:

• Maksimaalselt umbes 200 eurot kuus ühe lapse kohta
• Tavaliselt makstakse kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui laps jätkab õpinguid
• Seotud käimasoleva kohtu- või täitemenetlusega

Kui te ei ole kindel, kuidas taotlust esitada, tutvuge Sotsiaalkindlustusameti üksikasjalike juhistega või pöörduge õigusabi poole.

Näide

Tartus elav üksikvanem, kelle endine abikaasa ei maksa kohtu poolt määratud elatist, võib taotleda elatistoetust, kuni täitemenetlus kestab. Riik võib katta kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Pange tähele, et tegelik protsess võib olla keerulisem ja sõltub kohtu ja kohtutäituri dokumentidest.

Toetuste summade arvutamine ja indekseerimine

Paljud Eesti toetused on seotud võrdlusväärtustega, nagu minimaalne kuupalk, sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine sissetulek või igal aastal kohandatavad riigispetsiifilised määrad.

Vanemahüvitise arvutamine

• Miinimumhüvitis: seotud miinimumpalgaga (nt 886 eurot 2026. aastal)
• Maksimaalne toetus: kajastab keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava sissetuleku kordset (nt 3806,10 eurot)
• Hüvitis arvutatakse lapse sünnieelse kalendriaasta keskmise kuusissetuleku alusel

Vanemate pensionimaksed

Riik maksab väikelaste vanemate eest pensionimakseid rahastatud pensionisüsteemi. See arvutatakse 4% sotsiaalmaksuga maksustatavast keskmisest kuusissetulekust – praeguste määrade alusel ligikaudu 76,12 eurot kuus.

Regulaarsed uuendused

Perehüvitisi võib valitsus perioodiliselt läbi vaadata. Muudatused teatatakse tavaliselt eelnevalt ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti kanalite kaudu. Kõik käesolevas artiklis esitatud eurodes summad on märgitud „alates 2026. aastast” ja neid tuleks võrrelda esmaste allikatega.

Praktilised sammud taotluse esitamiseks ja teabe saamiseks

Enamik sotsiaaltoetuste taotlusi Eestis saab esitada veebis, kuid on olemas ka paberkandjal ja isiklikult esitamise võimalused.

Juurdepääs iseteenindusportaalidele

1. Loo eesti.ee konto ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil
2. Juurdepääs Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa iseteeninduskeskkonnale
3. Esitage taotlused ja jälgige hüvitiste staatust veebis

SKA Tallinna kontori välisvaade (SKA Tallinna kontori välisvaade) ja teised piirkondlikud kontorid pakuvad vajadusel isiklikke teenuseid.

Tavaliselt vajalikud dokumendid

• Isikut tõendav dokument
• Eesti pangakonto andmed
• Lapse sünnitunnistus või rahvastikuregistri kanne
• Välisriigi kodaniku elamisloa andmed
• Tööhõive- või sissetulekuandmed (sageli saadakse automaatselt Eesti haridusteabe süsteemist ja muudest registritest)

Olulised tähtajad

Püsige kursis

Vaata regulaarselt läbi teave järgmiste teemade kohta:

• Sotsiaalkindlustusameti perehüvitised
• Töötukassa töötushüvitised
• Riiklik portaal eesti.ee

Nendel portaalidel leiad ka otsingubloki pildi ja navigeerimisvahendid, mille abil leida konkreetset teavet elusündmuste, eestkostja määramise, toitjakaotuspensioni ja muude sotsiaalküsimuste kohta.

Kokkuvõte

Teie õiguste mõistmine sotsiaaltoetuste saamiseks Eestis aitab tagada, et teie ja teie pere saaksite oluliste elusündmuste korral (nt lapse sünd, ajutine töötus või erivajadustega laste kasvatamine) toetust, millele teil on õigus.

Kontrollige alati ametlikel veebisaitidel kehtivaid hüvitiste summasid ja saamise tingimusi. Käesolevas artiklis esitatud teave kajastab 2026. aasta tingimusi, kuid seadused ja määrad võivad igal ajal muutuda. Isikliku nõustamise saamiseks võtke otse ühendust asjaomase asutusega või külastage nende kontorit.

Lisage ametlikud portaalid järjehoidjatesse, seadke kalendrisse meeldetuletused uuenduste kontrollimiseks ja hoidke oma rahvastikuregistri andmed ajakohased. Teie heaolu ja rahaline kindlustatus sõltuvad sellest, kas olete kursis teile kättesaadavate hüvitistega.