Eesti pensionisüsteem: Kuidas arvutada oma tulevast pensioni suurust

Pension on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral. Eesti pensionisüsteemi peamine eesmärk on aidata inimestel säilitada pensionile jäädes võimalikult suures ulatuses nende senine elatustase ja igakuine sissetulek. Süsteemi on viimastel aastatel märkimisväärselt mõjutanud hiljutine pensionireform, mis mõjutas pensionisüsteemi asjakohasust. Küsimärgi alla on seatud tuleviku vanaduspensioni suurus ja kogu süsteemi jätkusuutlikkus.

Käesolev artikkel selgitab pisut lähemalt pensionisüsteemi ülesehitust ja mis võimalusi see Sulle pakub, sh milline Sinu oodatav pensioni suurus on.

Heal taburetil võiks olla vähemalt kolm jalga

Meie pensionisüsteem rajaneb kolmele sambale. Esimene sammas on nn riiklik pension, teise ja kolmanda samba moodustavad kogumispension. Esimese ja teise samba rahastamine toimub töötajate sotsiaalmaksu ja pensionimaksete kaudu, kuid kolmandasse sambasse teevad sissemakseid ainult tulevased pensionärid või siis nende tööandjad. Selline ülesehitus loodi ligi kaks kümnendikku tagasi lootusega võimaldada ka tulevikus Eesti eakatele elamisväärset ja jätkusuutlikku pensionit. Pensioniregistri ehk Eesti kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja on AS Pensionikeskus, mis kogub sissemakseid, investeerib vahendeid ja maksab välja pensione.

I sammas: Riiklik pension

Riigipensionit ehk nn esimese samba pensioneid rahastatakse töötava elanikkonna palkadelt arvutatud sotsiaalmaksu (33% maksustatavatelt summadelt, millest 20 protsendipunkti suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13 protsendipunktine osa ravikindlustusele) arvelt. Tööandjad maksavad iga töötaja palgalt 33% sotsiaalmaksu, sh 13% riiklikule ravikindlustusele ja vastavalt 20% või 16% tänaste pensionäride pensionideks, sõltuvalt sellest, kas töötaja on II samba kogumispensioniga liitunud või mitte.

Riiklikult tagatud vanaduspension, töövõimetuspension või toitjakaotuspension on hüvitised, mis on ette nähtud Eesti kodanikele, Eesti alalistele elanikele ning Eestis ajutise elamisloa või elamisõiguse alusel elavatele välismaalastele.

Riiklik pension jaguneb lisaks kaheks: tööpanusest sõltuv vanaduspension ja rahvapension. Inimesel on õigus vanaduspensionile pärast pensioniikka jõudmist, kui tema Eestis töötatud staaž on vähemalt 15 aastat. Rahvapensionit makstakse pensioniealistele isikutele, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks piisav tööstaaž (15 aastat) ja selle saamise eelduseks on, et isik on elanud Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioni taotlemist. Avaldus ja vajalikud lisadokumendid tuleb esitada kohalikku pensioniametisse riikliku vanaduspensioni taotlemiseks. Vastavad kontaktid leiad siit: Sotsiaalkindlustusamet.

II sammas: (Kohustuslik) kogumispension

II sammast rahastatakse samuti osaliselt sotsiaalmaksust, mida arvestatakse töötaja brutopalgalt, kuid sellele lisandub töötajate enda sissemakstav osa. II sambaga liitunute sotsiaalmaksu riikliku pensionimakse osast kantakse 4% töötaja isiklikku pensionisambasse, millele inimene ise peab lisama juurde 2, 4 või 6%. Samba suurus sõltub kogumise aja kestuse kõrval peamiselt sellest, kui suur on Sinu palk, millise maksemäära (2, 4 või 6%) oled valinud ning kuidas fondid on kogutud summat kasvatanud. Seda haldavad pensionikeskus ja pensionifondid.

Kogumispensioniskeem põhineb eelrahastamisel – töötav inimene säästab oma pensioniks, makstes osa oma brutopalgast pensionifondi. Riik lisab sellele 4% töötaja palgalt arvestatud 33% sotsiaalmaksu arvelt ehk seda osa ei kasutata praeguste pensionäride riikliku pensionide maksmiseks.

Seega on kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensionikindlustuse komponent samuti väiksem (nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%). Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõikidele 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutele. Õigus ja kohustus sissemakseid tasuda tekib sellele järgneva aasta 1. jaanuaril, mil isik saab 18-aastaseks ja välismaalastel Eesti maksuresidendiks saades.

Seega sõltub kohustus panustada II samba kogumispensioni süsteemi maksuresidentsusest. Lisateavet oma maksuresidentsuse kohta saab küsida oma tööandjalt või Maksu- ja Tolliametist. Kes aga ei ole Eesti maksuresident ja töötab Eestis alla kuue kuu aastas, ei pea II samba kogumispensioni programmiga liituma. Maksuresidentidest on II samba kogumispensioniga liitumine samamoodi kohustuslik vaid neile, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Eesti residendid on inimesed, kelle elukoht on Eestis või kes viibib Eestis vähemalt 183 päeva aastas. Residentsuse määramiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

III sammas: Täiendav kogumispension

III sammas on kõigile vabatahtlik. Sissemakseid saab sinna teha ise või tööandja kaudu ja need ei ole seotud teenitud sissetuleku suurusega. Nii nagu II samba puhul, mõjutab ka III samba samba suurust kogumiseks valitud pensionifondide tootlus. Ka III sambaga seotud makseid haldab pensionikeskus.

Pensionile jäämise aega on võimalik teatud määral ise valida. See tähendab, et näiteks I sambast pensionile jäämine ei tähenda automaatselt raha väljavõtmist ka II või III sambast, ega vastupidi, II või III sambast raha väljavõtmine ei pea tähendama samaaegset riiklikule pensionile jäämist. Pensioni kogumise ja väljavõtmise võimalused ja tingimused on sammastes erinevad ning valitud sambast pensioni saamiseks tuleb esitada vastav avaldus soovitud ajal. I samba riiklikku pensioni määrab ja menetleb Sotsiaalkindlustusamet. II ja III samba avaldusi saab esitada Pensionikeskusele, mis haldab pensioniregistrit, aga võib esitada avalduse ka otse oma pensionifondi haldavale teenusepakkujale, olgu selleks siis pank, kindlustusselts või mittetulundusühistu.

Täiendav kogumispensioni sissemaksete summat on võimalik muuta igal hetkel. Lisaks on võimalik saada riigilt oma täiendavasse kogumispensionisse aasta jooksul tehtud sissemaksetelt 22% maksutagastust. Maksutagastuse piirmääraks on seatud sissemaksed kuni 15% brutosissetulekust või maksimaalselt 6000 eurot aastas.

II samba pensionisüsteemiga liitumine

II sambaga liitumiseks tuleb avada pensionikonto ja valida pensionifond, kuhu soovid sissemakseid tegema hakata. Pensionikonto on Sinu isiklik konto.

Pensionikonto avamine

Pensionikonto avatakse valikuavalduse esitamisel. Valikuavalduse saab esitada pangas või Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonnas „Minu pensionikonto“. Alates 2021. aastast saab II sambaga liitumise avaldusi esitada igal ajal ning valida ka pensioni investeerimiskonto. Valikuavalduses valitakse ka pensionifond. Pensionifond loositakse juhuslikult nimekirjast neile, kellel on kohustuslik teise samba pension (inimesed, kes on sündinud 1. jaanuaril 1983 ja hiljem), on vähemalt 18-aastased ja töötavad, kuid ei esitanud valikuavaldust esimese sissetuleku saamisel. Pensionikonto avatakse automaatselt ja samaaegselt juhusliku loosimisega. Loosimine toimub ainult kõige esimese sotsiaalmaksuga maksustatava sissetuleku saamisel.

Sissemaksed II sambasse

Näiteks, kui töötaja teenib brutopalka 2000 eurot kuus, maksab ta kogumispensioniga liitumisel oma pensionikontole 2% ehk 40 eurot kuus. Riik lisab veel töötaja palgalt kinnipeetavalt sotsiaalmaksu osalt juurde 4% ehk 80 eurot, mis tähendab, et töötaja pensionikontole kantakse kokku 120 eurot kuus. Kuigi kogumispensioni sissemakseid arvestab ja peab kinni tööandja, on tegelik maksja siiski töötaja. See tähendab, et sissemaksed ei ole seotud tööandjaga ja tööandja vahetus ei takista ega mõjuta kuidagi kogumispensioniks säästmist.

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksete määr 2%, 4% või 6%

Alates 1. jaanuarist 2025 alates saab II samba pensioniskeemi sissemakseid teha ka 4% või 6% ulatuses brutopalgast tavapärase 2% asemel. Sissemaksemäära suurendamine on vabatahtlik – vaikimisi kehtib jätkuvalt 2% sissemaksemäär. Sissemaksemäära (2%, 4% või 6%) valik ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid pensionimakseid. Kõigi kolme valiku puhul kantakse II sambasse 4% sotsiaalmaksust. See tähendab, et sissemaksemäära tõstmine ei vähenda I sambasse kogunenud pensioniõigusi. Uus sissemaksemäär kehtib alati alates jaanuari algusest ja on kehtiv kuni uue määra valimiseni. Sissemaksemäära saab muuta ainult ühe korra aastas.

Kuidas raha pensionikontole jõuab?

Tööandjad kannavad töötajate brutopalgalt kinni peetud 2%, 4% või 6% Maksu- ja Tolliametile ning esitavad ka seotud maksudeklaratsiooni. Kogumispensioni sissemaksete summad ja maksudeklaratsioonid peab tööandja saatma Maksu- ja Tolliametile hiljemalt järgmise kuu 10. päevaks, mil summad kinni peeti (vastavalt maksukorralduse seadusele). Maksu- ja Tolliamet kontrollib esitatud deklaratsiooni õigsust ja lisab 4 protsendipunktise osa töötaja brutopalgalt makstud 33% sotsiaalmaksust tööandja makstud summale. Summad kantakse seejärel Pensionikeskus AS-ile. Maksu- ja Tolliametil on 15 tööpäeva aega sissemaksete ja deklaratsioonide kontrollimiseks ning raha Pensionikeskusele ülekandmiseks. Pensionikeskus teeb laekunud summa alusel ülekande pensionikonto omaniku valitud pensionifondi.

Sissemaksete määra muutmise avaldus

Kogumispensioni sissemaksete määra muutmise avalduse saab esitada igal ajal. Et uus sissemaksemäär hakkaks kehtima võimalikult kiiresti, st alates uue aasta jaanuari algusest, tuleb avaldus esitada hiljemalt käesoleva aasta novembri lõpuks. Novembri lõpuni saab sissemaksemäära valikut ka soovi korral uuesti muuta. Selleks tuleks esitada uus sissemaksemäära muutmise avaldus. Kui avaldus esitatakse detsembris, hakkab uus määr kehtima alles ülejärgmise aasta jaanuarist. Seda avaldust saab siis muuta veel kuni järgneva aasta novembri lõpuni. Avaldusi esitamiseks tuleb logida sisse Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonda „Minu pensionikonto“ või pöörduda oma pensionikonto halduri poole.

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamine

Kui Sul on kehtiv II samba kogumispensioni liitumine, aga Sa ei soovi tulevikus jätkata sissemakseid II sambasse, saad Sa esitada avalduse pensioniskeemi sissemaksetest vabastamiseks. Avaldust saab esitada perioodiliselt:

1. detsembrist 31. märtsini – sissemaksetest vabastamiseks alates 1. septembrist;
2. aprillist 31. juulini – sissemaksetest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
3. augustist 30. novembrini – sissemaksetest vabastamiseks alates 1. naist.
   
   

18-aastased ja nooremad

Sissemaksetest vabastamise avalduse saad esitada, kui oled vähemalt 18-aastane. Kui avalduse esitab 16- või 17-aastane isik, peab isiku seaduslik esindaja (lapsevanem) andma samuti kirjaliku nõusoleku, mis aga eeldab kohtu nõusolekut. Kui esitada avaldus 31. juuliks aastal, mil täitub 18 eluaastat, ei teki kohustust teha kogumispensioni sissemakseid pärast tööle asumist 1. Jaanuarist.

Kümne aasta reegel

Kui oled esitanud avalduse sissemaksetest vabastamiseks või raha II sambast väljavõtmiseks, on õigus uuesti kogumispensioni süsteemiga liituda alles 10 aasta möödumisel sissemaksete lõpetamisest (seda piirangut soovitakse lühendada 5 aasta peale). Pärast uuesti liitumise piirangu möödumist tuleb täita avaldus sissemaksete jätkamiseks. Kui otsustad taotleda kogumispensioni sissemaksete jätkamist pärast kümne aasta möödumist, siis teist korda II sambast loobumiseks tuleb vahepeal olla sellega uuesti vähemalt 10 aastat liitunud. Kui esitad aga avalduse sissemaksetest vabastamiseks või kogunenud raha väljavõtmiseks pärast seda perioodi, siis kehtiva seaduse järgi ei tekigi tulevikus enam kunagi uut õigust veel kolmandatki korda kogumispensioni süsteemiga liituda.

Töövõimetus

Kui Sul on tuvastatud osaline või täielik töövõimekaotus (töövõimetus) ja on seoses sellega vabastatud teise samba sissemaksetest, siis on Sul siiski soovi korral õigus jätkata II samba kogumispensioni sissemakseid.

Fondide vahetamine

Pensionifondi on võimalik pärast valimist vahetada, kuid sissemakseid saab siiski teha ainult ühte valitud fondi korraga. II samba pensionifondi on võimalik vahetada ainult mõne teise II samba fondi vastu. Fondi vahetamisel on võimalik ise valida, kas eelmisesse pensionifondi kogutud vahendid (pensionifondi osakud) jätta sinna edasi või need realiseerida (müüa) ja n-ö võtta uude fondi kaasa. Pensionifondi vahetamisel pead otsustama:

1. Suunata edasised sissemaksed uude pensionifondi, aga jätta eelmise pensionifondi osakud samasse fondi alles, kus need teenivad edasi tulu väga tõenäoliselt samasuguse tootlusega. Kõik tulevased sissemaksed kantakse aga Sinu valitud uude pensionifondi, st pensionikontole näed edaspidi mõlema fondi osakuid ja nende tootlust.
2. Suunata edasised sissemaksed uude pensionifondi ja ka kõik eelmisesse pensionifondi kogunenud osakud uue fondi osakute vastu vahetada, see tähendab, et Sinu eelmises pensionifondis olevad osakud müüakse maha ja saadud raha eest soetatakse Sulle asemele osakuid Sinu valitud uues pensionifondis.

Valiku tegemisel on ilmselt kõige olulisema tähtsusega see, kuivõrd rahul Sa oma vana pensionifondi senise tootlikkusega oled olnud. Tõenäoliselt vahetab enamik inimesi pensionifondi seetõttu, et ei ole kas rahul oma pensionisäästude teenitava tootluse (tootlus on halvem kui teistel fondidel) või siis näiteks teenustasudega (nt haldustasu vmt). Liitintressi efektist tulenevalt on mõlemal juhul tegelikult mõttekas lisaks sissemaksete uude fondi suunamisele vahetada ka eelmise pensionifondi osakud uute vastu. Fondiosakute lunastamisel ehk fondivalitseja poolt tagasi võtmisel võib aga sõltuvalt Sinu valitud pensionifondist rakenduda ka fondist väljumistasu ehk nn tagasivõtmistasu.

Eelmises pensionifondis kogunenud osakud säilitada on mõistlik vahest vaid riskide hajutamiseks (nt majandustsüklist tulenevalt või kui pensionile jäämiseni pole palju aega jäänud). Samuti ei pruugi uue ja vana fondi tootlused või haldustasud erineda väga oluliselt, ning kui vanast fondist väljumisel on näiteks ette nähtud arvestatav tagasivõtmistasu, siis võib osutuda kokkuvõttes kasulikumaks jätta osakud vahetamata.

Pensionikontol olevaid osakuid saab vahetada jaanuaris, mais ja septembris. Osakuid saab vahetada erinevas ulatuses, vähemalt ühe protsendi haaval, ja nii mitmesse II samba fondi, nagu Sa ise soovid.

https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/vabatahtlikud-fondid/fonditasude-vordlus/

II samba pensionifondide nimekiri

Pensionifond on investeerimisfond ehk ühing, mida juhib ja mille raha haldab professionaalne fondijuht. Fond võib sõltuvalt oma tüübist ja riskivalmidusest investeerida nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui ka muudesse väärtpaberitesse. Fond pakub lisaks professionaalsele juhtimisele ka võimalust oma investeeringuid lihtsamini hajutada. Siin on praegused II samba fondid, kuhu oma pensionisääste investeerimiseks koguda saab:

• LHV Pensionifond Indeks
• LHV Pensionifond L
• LHV Pensionifond M
• LHV Pensionifond Roheline
• LHV Pensionifond S
• LHV Pensionifond XL
• LHV Pensionifond XS
• Luminor 16-50 pensionifond
• Luminor 50-56 pensionifond
• Luminor 56+ pensionifond
• Luminor 61-65 pensionifond
• Luminor Index Pensionifond
• SEB pensionifond 18+
• SEB pensionifond 55+
• SEB pensionifond 60+
• SEB pensionifond 65+
• SEB pensionifond indeks
• Swedbanki pensionifond 1960–69 sündinutele
• Swedbank Pensionifond Konservatiivne
• Swedbanki pensionifond 1970–79 sündinutele
• Swedbanki pensionifond 1980–89 sündinutele
• Swedbanki pensionifond indeks 1990–99 sündinutele
• Swedbanki pensionifond 2000–09 sündinutele
• Swedbank Pensionifond Indeks
• Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond
• Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond

II samba fondide tootluse võrdluse leiate siit.

Fondide riskitase

Eesti pensionifondid on üpris rangelt reguleeritud. Neid jälgitakse mitmel tasandil ja investeerimispiirangud on väga täpselt paika pandud. Miks on mõistlik fondidesse investeerida?

Maandatud riskid — Eesti seaduste kohaselt peab iga fondi portfell sisaldama vähemalt 10 erinevat investeeringut, pensionifondide puhul on see number 20. Üldiselt sisaldavad rahvusvaheliste fondide portfellid isegi sadu erinevaid investeeringut. Mida rohkem erinevaid investeeringuid, seda väiksem on iga üksiku investeeringu (negatiivne) mõju kogu fondi tulemustele (tootlusele). Seega, mõjutavad üksikud ebaõnnestunud investeeringud lõpptulemust üpris piiratud mahus ja fondi tootlus on stabiilsem, oht kogu või oluline osa enda investeeritud rahast kaotada seega praktiliselt välistatud.

Professionaalne juhtimine – investeerimisfondis osakute ostmine tähendab üldjuhul kaudselt ka asjatundlikust investeerimisalastest teadmistest kasu saamist, kuna fondi investeeringuid on lubatud juhtida ja hallata üksnes asjatundlikel ja kogenud investeerimisspetsialistidel.

Madalad kulud — Fondi osaku ostmisega kaasnevad erinevad teenustasud, sh haldustasud, osakute väljalasketasud ja lunastamistasud (tagasivõtmistasu). Kui kõik erinevad tasud kokku liita, on summa siiski reeglina madalam kui siis, kui inimene investeerib iseseisvalt.

Väike algsumma — isegi kui fondi investeeritud summa on väike, on raha tootlus sama, mis on fondi suurinvestoritel ja nende investeeritud suurematel summadel.

Kõik kohustuslikud pensionifondid on investeerimisriskile avatud, hoolimata nende madalast riskitasemest. See tähendab, et osaku väärtus sõltub pensionifondi investeeringute väärtusest – osaku hind võib tõusta või langeda. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad peamiselt või ainult võlakirjadesse. Kõrgema riskitasemega fondidel on suurem tõenäosus teenida kõrgemat tootlust, kuid ka suurem investeeringu kaotamise (väärtuse vähenemise) risk.

III samba pensionisüsteemiga liitumine

Eesti pensionisüsteemi III sammas on täiendav kogumispension, mille eesmärk on aidata kasvatada pensionisääste. III sambasse saab panustada kas ise või siis (töötajasõbraliku) tööandja kaudu. Sissemaksete suurust ei määra riik, vaid selle saad Sa ise otsustada. III samba fondidest saab raha üpris paindlikult välja võtta. III sammas ei ole seotud riikliku pensioniga (I sammas) ega kogumispensioniga (II sammas).

Kuidas liituda?

Täiendava kogumispensioni süsteemiga liitumine tähendab, et isik avab endale pensionikonto ja teeb sissemakseid vabatahtlikesse pensionifondidesse. III samba valikuavaldusega saab ise valida ühe või siis mitu pensionifondi, kuhu sissemakseid koguma hakata. Pensionikonto saab avada Eesti kommertspankades. Selleks tuleb pangas esitada III samba valikuavaldus, mida saab seda teha internetipangas või pangakontoris.

Kindlustatud intressimääraga pensionikindlustuse saamiseks tuleks pöörduda elukindlustusseltsi poole ja küsida III samba pensionikindlustuse pakkumist seltsi kodulehelt või e-posti teel. Soovi korral saab lisainfot kindlustusseltsi müügiesindajatelt. Investeerimisriskiga pensionikindlustuslepinguid saab sõlmida kindlustusseltsides, pankades ja internetis. Oma investeeringute käekäiku saad hakata jälgima siis oma valitud elukindlustusseltsi või panga internetikeskkonnas.

Sissemaksed III sambasse

• Saad ise määrata pensionifondi sissemaksete summa,
• Saad ise sissemaksete summat suurendada või vähendada,
• Saad sissemakseid ajutiselt peatada,
• Saad osa rahast välja võtta ka enne pensioniiga.

Sissemakseid täiendavasse pensionifondi saab teha:

• kui Sa oled juba investeerinud vabatahtlikku pensionifondi enne 2018. aastat, või
• kui Sa esitad vabatahtliku pensionifondi avalduse pangakontoris.

Pensionifondi vahetamine

Täiendava pensionifondi osakuid võib samuti vahetada teise täiendava pensionifondi osakute vastu. Samuti on lubatud kanda III samba pensionifondi kogunenud summa täiendava pensionikindlustuse lepingule ja vastupidi, kanda kindlustuslepingu alusel kogunenud summa osaliselt või täielikult III samba pensionifondi. Vabatahtliku pensionifondi osaku omanik peab osakute vahetamiseks või fondi kogunenud summa kindlustuslepingule kandmiseks esitama fondivalitsejale kirjaliku avalduse.

Pensionifondidel ei ole lubatud oma tingimustes kehtestada:

• minimaalset osakute arvu, mida saab korraga vahetada (oli lubatud kuni 1. augustini 2011);
• minimaalset tähtaega, enne mida osakuid ei saa vahetada (oli lubatud kuni 1. augustini 2011).
  
  

Valitsemistasud

Erinevate fondide vahetamisel võtab fondivalitseja pensionifondi tingimustes kehtestatud osaku lunastustasu ja väljalasketasu.

Täiendavate pensionifondide nimekiri

• LHV Pensionifond Aktiivne III
• LHV Pensionifond Indeks III
• LHV Pensionifond Roheline III
• Luminor Sustainable Future 50-55 Indeks Pensionifond
• Luminor Tulevik 16-50 Pensionifond
• Luminor Tulevik 55+ Pensionifond
• SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks
• SEB III Samba Pensionifond 18+
• SEB III Samba Pensionifond 65+
• Swedbank III Samba Pensionifond Indeks
• Swedbank Pensionifond V100
• Swedbank Pensionifond V100 indeks (piiratud lunastamine)
• Swedbank Pensionifond V30
• Swedbank Pensionifond V30 indeks (piiratud lunastamine)
• Swedbank Pensionifond V60
• Swedbank Pensionifond V60 indeks (piiratud lunastamine)
• Tuleva III Samba Pensionifond

III samba fondide tootluse nimekirja leiate siit.

Raha väljavõtmine (väljamaksed)

III samba väljamaksetele piiranguid seatud ei ole: kogunenud pensionisääste saab välja võtta igal ajal ja mis tahes summas. Selleks tuleb esitada väljamakse avaldus või sõlmida tähtajaline või eluaegne pensionileping. Väljamakse summa sõltub kogunenud varade mahust ja valitud pensioniperioodi pikkusest. Valikuvabadus on suur, alates ühekordsest summast kuni eluaegse pensionini. Eluaegsete pensionimaksete saamisel kindlustuslepingust on võimalik määrata ka garantiiperiood. Pensionilepinguga määratakse soodustatud isik(ud) ja aeg, mille jooksul tehakse pensionimakseid soodustatud isikule juhul. Kindlustusvõtja surma korral saab järglane (soodustatud isik) makseid määratud perioodi lõpuni. Vabatahtlikust pensionifondist saab teha väljamakseid fondiosakute lunastamisega. Väljamaksed on paindlikud: kõiki osakuid saab müüa korraga või ka osade kaupa.

Väljamaksete võimalused:

• pensionifondi vahetamine teise pensionifondi või kindlustuslepingu vastu,
• maksepuhkus (ka lepingu peatamise võimalus).
• kogunenud summa kasutusele võtmine juba alates 55. eluaastast
• saada igakuiseid või kvartaalseid eluaegseid makseid maksuvabalt
  
  

Maksustamine

Pensionimaksete tulumaksumäär 0%, 10% või 22%, mis sõltub mitmest asjaolust:

• Sinu vanusest;
• vabatahtliku pensionifondi osakute esmase omandamise ja/või pensionilepingu sõlmimise ajast
• valitud makseviisist: ühekordne summa, tähtajaline või eluaegne pensionileping.

Raha saab III sambast välja võtta igal ajal. Väljavõtmisel tuleb tasuda 22% tulumaksu ja mõnes fondis võetakse enne pensioniiga ka väljavõtmistasu. Pensionile jäädes saad III samba säästudest väljamakseid. Konkreetsed tingimused sõltuvad konkreetse fondi või kindlustustoote tingimustest. Kui Sa oled III samba fondi kogunud raha vähemalt 5 aastat, siis pärast 60. eluaastat rakendatakse raha väljavõtmisel 10% tulumaksumäära (tavalise 22% asemel). Kui sõlmid pensionifondi lepingu pensioniea saabumisel ja teed väljamakseid regulaarsete maksetena, ei pea sellelt tulumaksu üldse maksma. Maksusoodustused neile, kes hakkasid kolmandasse sambasse säästma enne 2021. aastat, kehtivad alates 55. Eluaastast.

Kuidas III samba tulumaksutagastus toimib?

III sambale kehtib 22% tulumaksutagastus pensionisäästude sissemaksetelt, mis ei ületa 15% aastasest brutosissetulekust või maksimaalselt 6000 eurot. Kui 15% brutosissetulekust on rohkem kui 6000 eurot, siis on 6000 eurot maksuvaba. Kui 15% on vähem kui 6000 eurot, siis on 15% brutosissetulekust maksuvaba. Tulumaks tagastatakse, kui oled aasta jooksul Eestis tulumaksu maksnud ja kui pärast kõiki muid mahaarvamisi (näiteks koolituskulud) on veel jäänud tulumaksu, mida saaks tagastada.

Näide: Oletame, et Sinu brutopalk on 2000 eurot kuus ja sellel aastal oled Sa III sambasse juba panustanud 1000 eurot. 15% Sinu aastasest sissetulekust on 2000 eurot x 12 kuud x 15% = 3600 eurot. See summa on väiksem kui 6000 eurot, seega on Sinu III samba maksusoodustuse piiriks 3600 eurot. Kui palju Sa sellest võidad? Aasta jooksul III sambasse makstud 1000 eurolt võidad Sa: 22% x 1000 = 220 eurot. Kui leiad võimaluse oma investeeringute suurendamiseks, saad kokku rahaliselt võita kuni 22% x 3600 = 792 eurot.

Kui palju oleks mõistlik III sambasse investeerida?

Sobiv sissemakse suurus sõltub erinevatest teguritest nagu Sinu sissetulek, igakuised kulud ja kohustused, vanus ja pensionieesmärgid. Siiski on oluline säästa võimalikult palju ja kasutada maksimaalselt ära pakutavaid maksusoodustusi. 15% Su aastasest brutosissetulekust on hea eesmärk, sest see maksimeerib Sinu tulumaksutagastuse ja kasvatab investeeringusummat. III sambasse panustamine on eelkõige pikaajaline säästmine, seega ei tasu sinna investeerida raha, mida Sul juba lähitulevikus tarvis läheb. Saad kasutada ka erinevaid kalkulaatoreid, mis aitavad lihtsamalt maksuvabade III samba sissemaksete summat arvutada. Näiteks leiad need Tuleva, Swedbanki või SEB kodulehtedelt.

Pensionide lõppsõna Eestis

Eesti riiklikud pensionid on reeglina väga madalad. Meie keskmine pension on ligi 40% keskmisest palgast, kuid EL-i keskmine on palju kõrgem. Hiljutine pensionireform on Eesti pensionisüsteemi oluliselt mõjutanud. Eesmärgiks on olnud parandada selle jätkusuutlikkust ja efektiivsust. Kõige rohkem saad Sa oma tuleviku vanaduspensioni kasvatamiseks teha, kui suurendad oma osalust pensionisäästmisel.

Selleks kasuta kindlasti ära kõiki riigi loodud maksusoodustustega investeerimisvõimalusi, milleks on teine ja kolmas sammas. Raha teises ja kolmandas sambas koguneb vastavalt Su enda panusele. Palga kasvades suurenevad vastavalt ka Su teise samba sissemaksed.

Nüüd saad Sa ka ise otsustada, milline protsent Sinu palgast sinna kogutakse. Mida kõrgem protsent, seda kiiremini Su säästud kasvavad. Sissemaksed teise sambasse on automaatsed. Kuna Sa ei pea ise sissemakseid tegema ega deklareerima, on sedasi raha kogumine väga mugav viis. Automaatsed sissemaksed tähendavad, et puudub kiusatus raha muul viisil kulutada, nii et saad regulaarselt ja järjepidevalt investeerida. Sissemaksed teise ja kolmandasse sambasse on maksuvabad. Kõigi teiste investeerimisvõimaluste puhul peate riigile tasuma 22% tulumaksu. Riiklik tulumaksusoodustus annab hea võimenduse oma vara kasvatamiseks.

Pensioni kogumine ja investeerimine

Pensioni kogumine ja investeerimine on Eesti pensionisüsteemi kestlikkuse seisukohast möödapääsmatud. Sissemaksed teise ja kolmandasse sambasse investeeritakse erinevatesse varadesse, sealhulgas aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Investeeringuid haldavad professionaalsed fondijuhid, kelle eesmärk on teenida tootlust, mis aitab pensionifondi väärtust aja jooksul kasvatada. Kõige parema ülevaate, kuidas Su pensionifondil läheb, saad logides sisse oma pensionikeskuse kontole.

Vanaduspensioniiga

Eesti vanaduspensioniiga on 2025. aastal 64 aastat ja 9 kuud, kuid see tõuseb järk-järgult 65 aastani aastaks 2026. Pensioniea saabumisel saad Sa esitada avalduse pensionimaksete saamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Pensionimakse suurus sõltub kogunenud pensioniõigustel ja makstakse välja igakuiselt.

Pensioni planeerimine ja kalkulaator

Pensioni planeerimine on oluline osa oma finantstuleviku kindlustamisel. Pensionikeskus pakub pensionikalkulaatorit, mis aitab paremini hinnata, milline Su oodatava tulevase vanaduspensioni suurus on, vastavalt Su praegustele sissemaksetele ja investeeringute tootlusele. Kalkulaator arvestab praegust sissetulekut, osalemist teises ja kolmandas sambas ning seda, kas planeerid pensionile jääda enne või pärast ametliku pensioniea saabumist. Kalkulaatorit kasutades näed, kuidas Su praegused otsused mõjutavad oodatava vanaduspensioni suurust, ja saad teha teadlikke otsuseid oma pensionipõlve planeerimisel. Pensionisse investeerimine on oma enda kodu soetamise kõrval üks olulisemaid finantsotsuseid, mida Sa oma elus teed. Pensioniks säästes võib Sinu investeeringute väärtus ajas nii tõusta kui ka langeda ning võid saada tagasi ka vähem raha, kui sisse panid. Püüame selle artikliga anda küll kasulikke näpunäiteid, kuid see ei ole ega asenda professionaalset finants- ega maksunõustamist. Kui Sa ei ole kindel, kas ja mis Sinu olukorras paremini sobib, siis võta kindlasti ühendust sõltumatu pensioninõustajaga.