Kas kindlustus katab hundirünnakuid koduloomadele?

Viimase aasta jooksul on Eestis väga tihti ajakirjanduses teateid hundirünnakutest, sealhulgas mitte ainult kariloomade, aga ka koerte vastu. Loomakindlustus küll ei hoia taolisi hundirünnakuid ära, kuid kas kindlustusleping katab hundirünnakute tekitatud kahjud?

ERR kirjutab, et huntide arvukus on 9 aasta jooksul kasvanud 19-lt hundikarjalt 39ni ja arvukuse kasvuga on suurenenud ka hundirünnakud lambakarjadele sõltumata sellest, kui hästi omanikud oma kariloomi kaitsevad. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets viitas hundirünnakule, mis toimus Kohtla-Järve Kukruse linnaosas, kus hunt tungis läbi piirdeaia, mis oli tunnustatud kiskjakindlaks.

Sagedased hundirünnakud Viljandimaal

Kui septembris 2024 kirjutati Kärstna küla Facebooki grupis, kuidas suve lõpus murdsid hundid mitmeid koeri Veisjärve ja Pahuvere piirkonnas ning, et viimatiste juhtumite peale ei ilmunud ametnikud väljagi, siis Maaleht kirjutas vahetult enne jõule ühest järjekordsest hundirünnakust Viljandimaal, kus hunt jõudis küll koera kõripidi endaga metsa vedada, kuid kus koeraomanik suutis õnneks oma looma elusana kätte saada.

Mees kirjeldas, kuidas nägi suurt musta kogu tema kolmeaastast koera metsa poole tirimas ja kuidas jälgi mööda koera ja hundi üles leides ning suure kisa peale hunt lõpuks mehe lemmiku lahti laskis ning ära metsa jooksis.

Metsas vigastada saanud koer teel loomaarsti juurest tagasi koju.

Paar päeva hiljem kirjutas Sakala juhtumist Mulgimaal Pahuvere külas, kus külakeskuses vaid nädalapäevad varem olid hundid taas õue pealt koera murdnud (mille kohta ajakirjanduses teadet ei leidu), kuidas koeraomanik püüdis oma lemmikut hundikarja rünnaku käest päästa proovides neile autoga otsa sõita.

Vähemalt viieliikmeline hundikari jättis auto lähenedes koera ründamise katki ja põgenes küll veidi eemale, kuid jäi siis autot vaatama, mitte ei jooksnud ära metsa. Koer lonkas oma kuuti ning ei olnud nõus sealt enam välja tulemagi. Kahjuks koer selle hundirünnaku vigastuste tagajärjel paar päeva hiljem siiski suri. Omanik ütles, et ei soovinud pärast seda kurba sündmust pikalt isegi enam kodust välja minna.

Viimatine uudis on 1. veebruari ennelõunal toimunud hundirünnakust, millest kirjutas taas Sakalas. Viljandimaal, Ängi külas murdsid hundid otse elumaja kõrval kaheksa-aastase koera, kes oli koos perenaisega hommikul lauda juurde asjale läinud.

Hundirünnakute ajalugu Eestis

Imeline ajalugu kirjutab hundiuurija Ilmar Rootsi doktoritööst, kuidas 19. sajandil oli olukord Ida-Eestis hundirünnakutega niivõrd kontrolli alt väljas olnud, et 50 aasta jooksul (1804 – 1853) murdsid inimsööjad hundid vähemalt 111 inimest (statistika kajastab vaid luterlasi), kellest 108 olid lapsed, 1 naine ja 2 meest. Kõige mustem aasta oli 1809, kui huntide ohvriks langes vähemalt 45 last.

Rootsi väitel näitavad uuringud ja ajaloolised kogemused, et kuigi huntidel on loomupärane hirm inimese ees, siis mõnel hundil on sünnipärane tung inimesi rünnata ja nad ei tee seda üksnes nälja pärast.

Ta lisab: „Eelduse selleks loob ka olukord, kus hunte ei jälitata, mistõttu nad on kaotanud hirmu inimese ees. Peale sünnipäraselt agressiivsete loomade võivad inimesele ohtlikuks saada ka haiged, vigastatud ja vanad isendid, kes oma loomulikku saaki enam püüda ei suuda, samuti (ema)hundid, kel mure oma ablaste kutsikate toitmisega – põhjusi ja olukordi on veelgi. Siis on niisugustele loomadele kõige ohutum ja kergem saak inimlaps!“

Hundijaht ja suurkiskjate kaitsjad

ERR kirjutab, et hundijaht sai kesta vaid mõned päevad ning üks hunt jõudis ka oma elu jätta, kuni kohus jahi esialgse õiguskaitse korras uuesti peatas. MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp leiab, et praegused küttimislimiidid põhinevad huvigruppide kokkuleppele ja tegelikult pole hunte nii palju, kui väidetakse.

Lopp ütles: “Kui vaadata keskkonnaagentuuri seireid, aruandeid, siis seal on peaasjalikult tuginetud ju jahimeeste poolt saadud andmetele ehk rajakaameratele ja nii edasi. Täna ongi küsimus, kas see on usaldusväärne ja see, mille põhjal saab öelda, et hunt on soodsas seisundis.”

Lopi arvates tuleks küttimise asemel paremaid ennetusmeetmeid kasutada ning arvestada sellega, et hunt lihtsalt kaitseb oma territooriumi ning murdmine ongi tema loomuomane käitumine. Väiteid, nagu oleks välismaalastele loodusretki tegeva Lopi tegevuse taga soov oma ärihuve kaitsta, nimetab naine jahimeeste laimuks.

Virumaa teataja kirjutas 15. novembril, kuidas praegune hundikaitsja Eleri Lopp on väidetavasti tegelenud varem ka jahiturismi korraldamisega ning ettevõtte OÜ Estonian Nature kaudu Eestisse välismaalt jahimehi vahendanud.

Huntide arvukus rekordkõrge

Keskkonnaagentuur avaldas juuli alguses 2024 uudise, et huntide arvukus on taas oluliselt kasvanud ning kutsikatega hundikarju oli 2023. aasta sügisel 39 ning huntide üldarvukus vahemikus 350-400 isendit, mis on 25 aasta rekord. Kuna huntide tekitatud kahjustuste hulk on samuti oluliselt kasvanud, siis arvukuse langetamiseks on soovitatav hundi küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga tõsta. Kuid vaatamata sellele väljastas Keskkonnaamet novembri alguses hundijahi hooajaks esialgseks küttimislimiidiks 90 looma, mille vaidlustas kohtus MTÜ Eesti Suurkiskjad.

Vastasrindel toimuvast niipalju, et jaanuari lõpus 2025 otsustas lõpuks Keskkonnaamet kinnitada 2024/2025. jahiaastaks hundi uueks küttimismahuks kokku 90 asemel 121 isendit. Viljandi-Valga ohjamisalal tohib küttida varasema 5 hundi asemel 7 isendit. Keskkonnaamet suurendas hundi küttimismahtu kõige kõrgema prioriteetsusega Ida-Viru ja Pärnu-Viljandi ohjamisalal kokku 13 isendi võrra, kuna neil aladel oli peale küttimismahu 1. osa ettepaneku tegemist ilmnenud korduvad kahjustused kari- ja lemmikloomadele.

13. jaanuariks olid jahimehed Eestis küttinud kokku 59 hunti. Sakala kirjeldab, et Viljandimaal, kus hundid on mõne kuuga murdnud üle paarikümne koera, on lastud aga ainult neli-viis hunti, kellest üks oli rängas kärntõves olev loom, kes ilmselt oli üks neist, kes hoovides koeri murdmas käiski. Sakala hilisem uudis räägib, kuidas Viljandimaa Vambola jahiseltsi maadel Kärstna kandis piirasid jahil väljas olnud 97 jahimeest viit hunti, kellest neljatunnise jahi käigus õnnestus veel üks täiendav hallivatimees tabada.

Keskkonnaameti andmetel oli 31. jaanuari seisuga kütitud Eestis juba kokku 69 hunti.

Hundirünnakud ja loomakindlustus

Lemmiklooma- ja ka kariloomakindlustus on mõeldud selleks, et aidata katta ootamatuid ravikulusid, kui lemmikloom peaks saama vigastada või haigestuma. Kuna kindlustusandjad maksavad ka hüvitist, kui Sinu lemmik sureb, ära kaob, varastatakse või kui ta kahjustab kellegi teise vara, siis millistel tingimustel kehtib loomakindlustus hundirünnakute puhul?

Mõlemad, nii lemmikloomakindlustus kui ka loomakindlustus ja nii If kindlustus kui ERGO loevad hundirünnakut kindlustusjuhtumiks, see tähendab, et sellega tekkinud kulud hüvitatakse vastavalt kindlustuslepingule. If vastas, et kuna tegemist ei ole välistatud juhtumiga, seega jah. ERGO kindlustuse esindaja täpsustas, et hundirünnak võib minna nii veterinaarkulude alla [juhul, kui loom jääb elama], kui ka looma hukkumine on kindlustuslepinguga kaetud [risk].

Kindlustustingimustest tulenevalt võib välistuseks osutuda asjaolu, kui kodust ära jooksnud loom on saanud vigastada või hukkunud, kuna lemmikloomakindlustust sõlmitakse vaikimisi kodukindlustuslepingu lisana.

Võimalikud välistused kariloomade kindlustamisel

Kuna kindlustusjuhtumiks õnnetusjuhtumi tagajärjel ei loeta looma hukkumist varguse, röövimise või nende kuritegude katsete käigus, siis on kiskjate poolt murdmise toimumise tõendamiseks vajalik leida kindlustatud looma korjus või jäänused, mille alusel on võimalik kindlaks teha, et kindlustatud looma hukkumine oli tõepoolest põhjustatud kiskjate poolt murdmisest.

Omavastutus

Omavastutus on kindlustusvõtja kanda jääv osa kindlustusjuhtumiga tekkinud kuludest. Looma haigestumisel või vigastumisel tema ravimiseks ja/või uurimiseks tehtud kulutusi (uuringud või ravi loomakliinikus, ravimite soetamine, tasud loomaarstile jne), kui ei ole kokku lepitud teisiti.